armualuse mõrsjana tervitatakse. Mõni teine teie kosija võiks ehk armukadedaks saada neid keeli puutudes, kuid minu kindel kavatsus ei või niisuguse lapsiku ja lootuseta kire tõttu muutuda. Siis tea, leedi, et see võistleja on minu võimuses, ja et ainult minust oleneb tema asukohta teatada või mitte, kus Front-de-Boeufi armukadedus temale palju kardetavamaks võib saada kui minu oma.“
„Wilfred siin?“ hüüdis Rowena põlglikult. „See on sama palju tõsi, kui et Front-de-Boeuf on tema võistleja.“
De Bracy vahtis talle üürikeseks aineti silma ja ütles siis: „Kas sa siis tõesti seda ei tea? Kas sa tõesti ei tea, et Wilfred von Ivanhoe reisis juudi kanderaamis? Mõnus reisiabinõu ristisõitjale, kelle tugev käsi püha haua tahtis tagasi võita!“ Ja ta naeris pilkavalt.
„Ja kui tema siin on,“ ütles Rowena end ükskõiksusele sundides, kuigi ta sisemiselt hirmul värises ja seda vaevalt suutis varjata, „milles on ta siis Front-de-Boeufi võistleja? Või mis oleks tal karta peale lühikese vangipõlve ja auväärilise lunastusraha, nagu see rüütlite seas tarvitusel?“
„Rowena,“ ütles de Bracy, „kas ka sina, nagu kogu su sugu, oled arvamisel, et ei või muud võistlust olla kui aga see, mis puutub teie eneste kenadustesse? Kas sa ei tea, et on veel olemas kadedus au ja rikkuse pärast, nagu on ta olemas armastusegi tõttu, ja et meie võõrusisand Front-de-Boeuf tahab oma teelt koristada selle, kes nõuab temalt Ivanhoe parunimõisa, ning ta teeb seda niisama ruttu, agaralt ja kõhklemata, nagu oleks mõni sinisilmne tüdruk Wilfredile temaga võrreldes eesõiguse annud. Kuid olge minu kosimisele vastutulelik ning haavatud võitlejal pole midagi Front-de-Boeufilt karta, kuna sa aga muidu teda pead leinama, nagu oleks ta selle kätte sattunud, kes ei tea, mis on kaastundmus.“
„Päästa ta armulise taeva nimel!“ ütles Rowena, kuna ta kindlus juba hirmul kallima saatuse pärast kõikuma lõi.
„Mina võin, mina tahan seda ja see on minu eesmärk,“ ütles de Bracy, „sest kui Rowena on nõus de Bracy mõrs-
233
