Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/236

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Niisuguste mõtete liigutatuna ei suutnud ta muud kui aga Rowenat trööstida ja temale kinnitada, et tal praegu veel mingit põhjust ei ole meeleheiteks. Kuid tema trööstimise katkestas sarvehääl, mis oma läbilõikava ja heleda kõlaga ka teisi lossiasunikke segas nende mitmesugustes ahnuse ja kirgede plaanides. Neist kõigist kahetses ehk de Bracy kõige vähem seda segamist, sest tema kõnelus Rowenaga oli punktini jõudnud, kus tal ühesuguselt raske oli seda jätkata kui ka katkestada.

Siin ei või me teisiti, kui peame lugejale tolleaegsete eluviiside kohta, mida praegu oleme kujutanud, paremaid tõestusi tooma, kui on seda meie jutustuse sündmused. Kurb on mõelda, et need vaprad parunid, kellele Inglismaa oma vabaduse eest tänu võlgneb krooni vastu võideldes, ise olid nii hirmsad rõhujad ja raiskunud eluviisidega, et nad mitte ainult Inglise seadustest üle ei astunud, vaid et nad rikkusid ka inimlikkuse ja loomulikkuse piire. Meil tarvitseb esitada ainult üks neist paljudest lehekülgedest, mida usin Henry tolleaegsetest ajaloo-kirjadest kokku korjanud, et tõestada — kunagi pole suutnud luule selle aja hirmutegude koleduseni tõusta.

Saksi kroonika autor toob kirjelduse nende hirmutegude kohta, mis kuningas Stepheni valitsuse ajal suurte lossiparunite ja lordide poolt, kes kõik olid normannid, korda saadetud ja mis on kindlaks tõenduseks nende igasuguste ennatuste kohta kirgede leegitsemisel. „Raskesti rõhusid nad vaest rahvast losside ehitamisega ja kui need valmis olid, täideti need kurjade inimestega või õigemini saadanatega, kes võtsid kinni mehi ja naisi, kui nad arvasid neil varandust leiduvat, heitsid nad vangitorni ja piinasid neid seal hirmsamini, kui ükski märter kunagi kannatanud. Mõned uputati porri, teised riputati jalgu-, pead- või pöialtpidi üles ja tehti siis tuli alla. Mõnedel sidusid nad peade ümber sõlmilised köied ning pingutasid neid seni kui peaaju välja tuli, kuna teised vangikeldrisse heideti, mis kihisesid kärnkonnadest, nastikuist ja rästikuist.“ Kuid ülekohus oleks lugejat rohkem piinata selle kirjelduse tutvustamisega.


236