ta arvas, et see nimi võiks olla temale endale ja ka tema kaaslastele röövlite ees soovituseks.
Rüütliau mõiste, mis kergemeelsusest ja metsikusest hoolimata de Bracyd kunagi täiesti maha ei jätnud, takistas teda kaitseta rüütlit teotamast ning teda Front-de-Boeufile teatamast, kes ehk teatud tingimusil palju poleks kõhelnud Ivanhoe laenumõisa nõudmises võistlejat surma saates. Kuid de Bracy suurmeelsus ei küüninud sinnamaale, et leedi Rowena eesõigustatud austajat vabastada, kelleks teda turniiri sündmuste ja isamajast sundusliku lahkumise tõttu üldiselt tunnustati. Tema suutis ainult teatud kesktee valida, käskides kaht oma kannupoissi kanderaami juurde jääda ja mitte kedagi sellele ligi lasta. Küsimise korral pidid nad oma isanda juhatusel vastama, et leedi Rowena tühja kanderaami tarvitatakse kokkupõrkes haavata saanud seltsimehe edasitoimetamiseks. Torquilstone lossi jõudes, kus tempelrüütel ja lossihärra igaüks oma eesmärgi poole püüdsid, esimene juudi varandust ja teine tema tütart kätte saama, viisid de Bracy kannupoisid Ivanhoe haavatud seltsimehe nime all kuhugi kõrvalisse ruumi. Sellekohane seletus anti ka Front-de-Boeufile, kui ta neilt küsis, miks nad kutse peale müürile pole ilmunud.
„Haavatud seltsimees!“ vastas ta tulises vihas ja imestuses. „Pole ime, et matsid ja vabamehed söandavad rüütlilossi piirama hakata ja et seakarjused ning narrid meile väljakutseid saadavad, kui sõdurid haigeravitsejaiks hakkavad ja vabarühma mehed surivoodil valvavad, kuna teised valmis on lossi peale tormi jooksma. Müürile, te logelejad võrukaelad!“ hüüdis ta, nii et tema mürisev hääl võlvide all vastu kajas, „müürile, või ma tümitan teie luud-kondid lömaks!“
Mehed vastasid kangekaelselt, et nemad läheksid hea meelega müürile, kui Front-de-Boeuf vastutuse nende isanda ees oma peale võtaks, sest see käskinud neid surija juures valvata.
„Surija, te võrukaelad!“ ütles parun. „Me oleme varssi kõik surijad, kui me küllalt vapralt endid ei kaitse. Mina
298
