ta kahmab vabamehelt kirve, ta surub Front-de-Boeufi löök löögilt tagasi. Hiiglane vangub ja nagiseb nagu põline tamm metsamehe kirve ees. Ta langeb… langes juba!“
„Front-de-Boeuf?“ hüüdis Ivanhoe.
„Front-de-Boeuf!“ vastas Rebekka; „mehed tormavad oma pealikule appi, neid juhib tempelrüütel, nende ühendatud jõud sunnivad võitja taganema. Nad kannavad Front-de-Boeufi müüri taha.“
„Kallaletungijad võtsid tõkke ära, eks?“ küsis Ivanhoe.
„Seda küll, seda küll!“ hüüdis Rebekka, „ja nad suruvad kaitsjad vastu välismüüri; mõned seavad redeleid, mõned suruvad kui mesilased ja püüavad üksteise õlgadele tõusta. Ülalt langevad kivid, palgid, notid neile pähe ja kuna haavatud ära kantakse, astuvad terved mehed nende asemele. Suur Jumal! Lõid sa inimese selleks oma näo järele, et ta oma vendade käe läbi peab julmalt näotuks tehtama?“
„Ära mõtle selle peale,“ ütles Ivanhoe, „nüüd pole aeg niisugusteks mõteteks… Kes taganeb? Kes võidab?“
„Redelid on maha paisatud,“ vastas Rebekka kohkunult; „sõdurid visklevad purustatud roomajatena nende all. Piiratud on ülivõimul.“
„Püha Georg võidelgu meie eest!“ hüüdis rüütel; kas siis truuduseta vabamehed taganevad?“
„Seda mitte!“ hüüdis Rebekka, „nemad talitavad õigete vabameestena. Must rüütel läheneb taguväravale oma suure kirvega — tema antud mürisevaid hoope võite läbi kogu lahingu müra ja kisa kuulda. Kivid ja palgid sajavad rahena julgele võitlejale kaela, aga tema teeb, nagu oleksid need suled või ohakavill.“
„Püha Akre Johannese[1] nimel,“ ütles Ivanhoe ja ajas enda asemel rõõmsalt üles, „mulle näib, Inglismaal on ainult üks mees, kes niisuguse teoga toime saab!“
- ↑ Ristija Johannes. Tema auks asutati Akres Karmeli mäel aastal 1205 rüütliordu, mille eesmärgiks oli palverändajate kaitsmine ja sõda muhameedlastega. Tõlk.
307
