Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/315

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


muul paigal eneste huvides kasutada. Selle vastu abi leidmiseks oli rüütlitel meeste vähesuse tõttu võimalik ainult iga teatud maa peale vahid seada, kes tarvilikul korral hädaohust kohe oleksid teatanud. Muu seas leppisid nad kokku, et de Bracy hakkab taguvärava kaitsjaks, kuna tempelhärra umbes paarikümne mehega tagavaraks pidi jääma, et nendega sinna tõtata, kus ähvardab äkiline hädaoht. Väliskindluse kaotusel oli ka see õnnetu tagajärg, et peakindluse müüri kõrguse peale vaatamata sealt ometi ei ulatatud endise selgusega nägema vaenlase liikumist ja tegevust, sest põõsastik lähenes väliskindluse tagu-uksele sedavõrt, et kallaletungijad võisid ükskõik missugused jõud väliskindlusse koondada, ilma et lossi kaitsjad seda oleksid teadnud. Kuna sellepärast äärmiselt kaheldav oli, missugusele punktile kõige tugevamad tormijõud juhitakse, pidid de Bracy ja tema kaaslane iga võimaliku juhtumuse vastu ette valmistatud olema, ja nende käsualused, kuigi vaprad mehed, ilmutasid kartlikku rõhutud meeleolu, nagu see neile omane, keda aja ja kallaletungimis-viisi valikus vabade vaenlaste poolt ümber piiratud.

Samal ajal lamas piiratud ja ähvardatud lossi isand kehalises ja hingelises piinas oma asemel. Temal puudus selle aja vagatsejate ja ebausklikkude lohutus, kes mõtlesid oma kuriteod kustutada annetustega kirikule ja kes lootsid oma südametunnistuse-piina ja hirmu vähendada kahetsemise ning pattude andekssaamisega. Ja kuigi nõnda lunastatud rahustusel tõsise kahetsusega saavutatud meelerahuga sama vähe ühist oli, nagu oopiumi sünnitatud uimastusel loomuliku unega, ometi oli see seisukord pisut parem kui ärganud südametunnistuse-piina kannatamine. Ent Front-de-Boeufi kui julma ja ahne mehe üks peakirgedest oli kitsidus ja sellepärast astus ta kirikule ja tema teendritele ennemini vastu, kui et ta neilt oleks läinud maade ja muu varandusega lepitust ja andeksandmist lunastama. Tempelrüütel, kes oli teissugune uskmatu, ei iseloomustanud oma seltsimeest õieti, kui ta ütles, et Front-de-Boeuf ei võivat oma uskmatuse põhjendu-


315