Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/326

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


vasti küllalt kindel, et tema kandjat Locksley hirmsate noolte vastu kaitsta.

„Taganete teie, alatud võrukaelad?!“ hüüdis de Bracy. „Mountjoye Saint Denis[1]! Andke kang siia.“

Ja hoova võtnud, asus ta kivi kallale, mis oli küllalt raske, et langedes tõstesilla jätiseid purustada, mis Cedricule ja mustale rüütlile varju andsid, samuti ka kraavi põhja vajutada parve, mida mööda nad üle olid tulnud. Kõik märkasid ähvardavat hädaohtu ja isegi kõige julgem, tugev munk loobus jalga parvele panemast. Kolm korda saatis Locksley oma noole minema ja kolm korda põrkas ta de Bracy varustuselt asjata tagasi.

„Ära neetud olgu su hispaania raudkuub!“ ütles Locksley. „Oleks Inglise sepad su valmistanud, siis läheksid need nooled sinust kui siidist või linast läbi.“ Ja siis hüüdis ta: „Seltsimehed! Sõbrad! Suursugune Cedric! Tagasi! Laske need varemed kokku langeda!“

Tema hoiatavat häält ei kuuldud, sest rüütli hoobid vastu väravat mürisesid nagu paarkümmend sõjapasunat. Truu Gurth jooksis mööda parve lähemale Cedricut hoiatama või ühes temaga ta saatust jagama. Kuid tema hoiatus oleks liiga hilja pärale jõudnud; juba liikus kivi müüril ja de Bracy oleks oma ülesande täitnud, kui mitte tempelrüütel äkki tema kõrva ääres poleks hüüdnud:

„Kõik on kadunud, de Bracy, loss põleb.“

„Oled sa hull või!“ hüüdis de Bracy vastu.

„Lääneküljel on juba kõik leekides. Asjata püüdsin teda kustutada.“

Brian de Bois-Guilbertile omase külma rahuga andis ta oma jäleda teate edasi, mida tema kaaslane kuidagi sama rahulikult vastu ei suutnud võtta.

  1. Mäekink Pariisi lähedal. Seal surnud Pariisi piiskopp Dionysius III aastasajal märtrina. Selle tõttu muutunud see nimetus prantslastel keskajal lahinguhüüdeks. Tõlk.

326