„See on hea,“ ütles prints. „Läks Waldemar nendega juba minema?“
„Silmapilk,“ ütles Bardon.
„Kes olid tal kaasas?“ küsis prints nagu hooletult.
„Broad Thoresby läks temaga, peale selle Wetheral, keda tema julmuse pärast Stefen Terassüdameks hüütakse, ning kolm põhjamaa sõdurit, kes kuuluvad Ralf Middletoni salga hulka, neid hüütakse — kolm Spyinghow’i oda.“
„Hea,“ ütles prints Johann ja lisas üürikese aja järel juurde: „Bardon, meile on väga tähtis, et Maurice de Bracyd hoolega silmas peetaks, kuid nõnda, et tema ise seda ei märkaks. Lase meid tema toimetusist aeg-ajalt kuulda — kellega ta kokku puutub, mis ta ette võtab. Ära unusta seda, sa annad selles vastust.“
Hugh Bardon kummardas ja läks.
„Kui Maurice mu ära annab,“ lausus prints Johann, „nagu tema teguviis karta laseb, siis nõuan ta pead, kuigi Richard müristaks juba Yorki väravate taga.“
Kolmekümneviies peatükk.
Kui tiiger tõuseks kõrvemailt Hürkaaniast |
Meie jutustus pöördub nüüd Yorki Isaaki poole tagasi. — Röövlite antud hobueesli seljas ühes kahe vabamehega, kes pidid teda juhtima ja kaitsma, sõitis juut Templestowe pretseptooriumi poole, et seal oma tütre vabastamise pärast läbirääkimisi pidada. Pretseptoorium oli purustatud Torquilstonest ainult ühe päeva teekonna eemal ja juut lootis enne pimedat sinna jõuda. Kuna ta metsaserval oma saatjad minna laskis ja neile tasuks hõbetüki andis, hakkas ta nii kiiresti edasi minema, nagu seda tema väsimus vähegi lubas.
376
