„Seda ei tea ma mitte,“ vastas Isaak, „meie suguvendade viimased kirjad Pariisist teatasid, tema viibivat praegu selles linnas, et Filipilt sultan Saladini vastu abi paluda.“
„Ootamata oma ametivendadele on ta sealt Inglismaale tulnud,“ ütles Ben Israel, „ja tema tuli oma vägeval väljasirutatud käel, et parandada ja karistada. Tema nägu sütib vihas nende vastu, kes on oma tõotuste teelt kõrvale kaldunud, ja hirm Beliali poegade seas on suur. Sa peaksid olema temast kuulnud.“
„Mina tunnen teda väga hästi,“ ütles Isaak, „paganad nimetavad teda meheks, kes natsareenlaste seadust täpselt tahab täita; samuti on ta äge saratseenlaste hävitaja ja tõotatud maa laste julm vägivaldne vaenlane.“
„Õigusega räägitakse temast seda,“ ütles Nathan. „Teisi tempelrüütleid võib eesmärgist kõrvale kallutada lõbudega või kulla ja hõbedaga ninapidi vedada, kuid Beaumanoir on teisest liigist: tema vihkab tiirasust, põlgab varandust ja püüab ainult selle poole, mida nad nimetavad märtrikrooniks. Andku Jakobi Jumal seda temale ja neile kõigile võimalikult pea! Iseäranis on see uhke mees oma mõõga sirutanud Juuda laste pea peale, nagu tegi seda püha Taavet Eedomiga, sest tema peab juudi tapmist Jumala meelepärasemaks teoks kui mõne saratseeni surma. Ka on ta meie arstide vooruse kohta jumalavallatuid ja valeteateid laiali laotanud, nagu oleksid nemad saadana käsikud. Issand karistagu teda!“
„Selle peale vaatamata ma pean ometi Templestowesse minema,“ ütles Isaak, „kuigi oleks tema nägu nagu seitse korda köetud ahi.“
Nüüd seletas ta Nathanile oma mineku tungiva põhjuse. Rabi kuulas suure osavõtuga ja oma kaastundmust avaldas ta oma suguvendade hariliku viisi järele, käristades oma riided lõhki ja hüüdes: „Ah, mu tütar! Ah, mu tütar! Häda Siioni ilule! Häda vangistatud Iisraelile!“
“Sa näed,“ ütles Isaak, „kuidas minuga on lugu, nii et mina ei või viivitada. Võib olla, et Lucas Beaumanoiri kohalviibimine Brian de Bois-Guilberti takistab oma halba
378
