Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/435

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


needma ja sellest metsikust vägivallast loobuma, mis tema mulle peale pannud.“

„Sa oled hull,“ vastas Malvoisin. „Nõnda võid sa iseenda täiesti hävitada, aga ometi ei või sa seda juuditüdrukut päästa, kellel sinu silmis nii kõrge väärtus. Beaumanoir nimetab sinu asemele kellegi teise orduvenna oma otsust kaitsma ja hukkamõistetu hukkub sama kindlasti, nagu oleksid sina sinu peale pandud kohused täitnud.“

„See on eksitus; mina võtan ise sõjariistad tema kaitsmiseks kätte,“ vastas tempelrüütel kõrgilt, „ja kui ma seda teen, siis ei leidu kogu ordus ühtegi, kes suudaks minu oda ees seista.“

„Aga sa unustad,“ ütles kaval nõuandja, „et oma hullu kavatsuse teostamiseks puudub sul aeg kui ka võimalus. Mine Lucas Beaumanoiri juurde ja ütle temale, et sa loobud oma käsukuulamise tõotusest, küllap me siis näeme, kui kauaks see vägivaldne vanamees su veel vabaks jätab. Vaevalt oled oma sõnad rääkinud, kui sa juba sada jalga maapinnast madalamal pretseptooriumi vangikeldris asud, et ordust loobunud rüütli protsessi oodata; või kui ta oma arvamisest sinu äranõidumise kohta kinni peab, saad sa peagi kuskil kauge kloostri mungakambris õlg-aset, ahelaid ja pimedust maitsta, kus sind pealegi veel kurivaimude väljaajamisega ja õnnistatud veel kastmisega piinatakse, et sind sellest deemonist vabastada, mis su vallanud. Sina pead võitlusväljale ilmuma, Brian, või sina oled kadunud ja autu mees.“

„Ma põgenen,“ ütles Bois-Guilbert, „põgenen kuhugi kaugele maale, kuhu hullus ja fanatism pole veel omale teed leidnud. Minu abil ei pea tilkagi selle üleva olevuse verest valatama.“

„Sina ei saa põgeneda,“ ütles pretseptor, „sinu hullustus on kahtlust äratanud ja sind ei lubata pretseptooriumist lahkuda. Mine tee proovi — mine värava ette ja käsi sild maha lasta, küllap sa siis näed, mis vastuse sa saad. Sa võid näo teha, nagu oleksid sa üllatatud ja haavatud, kuid see ei aita midagi. Ja kuigi sul õnnestuks põgeneda,


435