Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/71

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Nõnda öeldes läks ta ühes naljahambaga tagasi majja.

Vahepeal jätkasid reisijad oma teekonda ja niisuguse rutuga, mis selgesti juudi äärmist kartust ilmutas, kuna ju tema aastais inimesed harva kärmeid liigutusi armastavad. Palverändaja, kes iga teed ja jalgrada laanes näis tundvat, juhtis oma sammud kõige kõrvalisemaid paiku mööda ja äratas seega enam kui üks kord iisraelimehe kartuse ja kahtluse, kes mõtles, et teda tahetakse ehk vaenlaste lõksu viia.

Tema kahtlused olid vabandatavad, sest peale lendava kala polnud sel ajal vististi ainustki olevust maa peal, õhus või vees, keda oleks sedavõrt järelejätmata, üldiselt ja väsimata taga kiusatud kui juuti. Kõige arutumal ja tühisemal ettekäändel kui ka kõige mõttetumal ja põhjendamatul süüdistusel anti nad rahvahulga viha hooleks, sest niihästi normann kui saksilane, taanlane kui britlane — olgugi nad isekeskis ükskõik kui vaenulised — olid selles suhtes ühel meelel, et kõik kõige suurema põlgusega selle rahva peale vaatasid, keda juba usumääruste järele vihati, rõhuti, alandati, rööviti ja taga kiusati. Normannide tõugu kuningad ja iseseisvad mõisnikud, kes esimeste eeskujul kõiges vägivallas talitasid, jätkasid selle vaga rahva tagakiusamist enam järjekindlalt ja omakasu-püüdlikult. Kuningas Johannist jutustati, et ta kedagi rikast juuti oma lossis kinni hoidnud ja iga päev tal ühe hamba lasknud välja tõmmata, kuni vaese juudi lõualuu hammastest peaaegu tühjaks saanud ja ta viimaks nõus olnud suurt summat maksma, mis oligi võimuvalitseja eesmärk. Vähene sularaha, mis maal leidus, oli peaasjalikult selle tagakiusatud rahva käes, ja oma valitseja eeskujul talitades tarvitasid mõisnikud igasuguseid surveabinõusid, isegi kehalikku piinamist, et neilt seda raha välja pressida. Aga ahnusega tekitatud passiivne julgus ajas juute neile vaevadele vastu pidama, arvesse võttes seda määratusuurt kasu, mida Inglismaa taolisel rikkal maal teotsedes võis saada. Kuid igasugustest raskustest hoolimata, isegi juutide varanduse hindamiseks asutatud erikoja (juutide laekahoidja, kellest oli eespool juttu) peale vaatamata, mille eesmärgiks


71