„Raha ja tasu,“ ütles palverändaja vahele. „Ma juba ütlesin sulle, et ma seda ei nõua. Sind juhatada, seda võin ma, teatud määral isegi kaitsta, sest juuti saratseenlaste käest päästa on vaevalt kristlase au vastu. Sellepärast, juut, tahan ma su kõige pealt varju alla viia. Praegu pole me Sheffieldist enam kaugel, kus sa kergesti mõne oma suguvenna võid leida, kes sulle peavarju annab.“
„Jakobi õnnistus tulgu sinu peale, hea noormees!“ ütles juut; „Sheffieldis võin ma oma suguvenna Zarethi juures ulualust saada ning mõnesugused abinõud leida hädaohuta edasireisimiseks.“
„Olgu siis nõnda,“ ütles palverändaja, „Sheffieldi juures lahkume siis ja pooletunnine sõit viib meid linna silmapiirile.“
Pool tundi kulutati täielikus vaikuses mõlemalt poolt. Palverändaja pidas ehk alandavaks juudiga muidu kõnelda kui aga tingimata tarvidusel ja juut ehk ei söandanud juttu alustada isikuga, kellele reis pühale hauale teatud pühaduse iseloomu oli annud. Nad peatusid väikesel kõrgustikul ja allpool paistva Sheffieldi poole näidates ütles palverändaja: „Siin siis lahkume.“
„Mitte enne, kui olete vastu võtnud vaese juudi tänu,“ ütles Isaak, „sest ma ei söanda teid mitte oma suguvenna Zarethi juurde kutsuda, kes mulle abiks võiks olla abinõude muretsemisel teie heategu tasuda.“
„Mina ütlesin juba,“ vastas palverändaja, „et mina mingit tasu ei soovi. Kui sa mõne oma võlgniku-kristlase võla nõudmisel tahaksid köidikuist ja vangitornist päästa, siis tunneksin ma oma tänase teenistuse rikkalikult tasutud.“
„Pea, pea,“ ütles juut tema riietest kinni haarates, „midagi rohkemat tahaksin ma teha, midagi sinule endale. — Jumal teab, et juut on vaene, õige, ja Isaak oma suguvendade seas kerjus, kuid andke mulle andeks, kui ma aiman, mis te praegu kõige enam soovite.“
„Kui sa õieti aimad,“ ütles palverändaja, „siis tead sa ka, et sa seda ei saa muretseda, oleksidki sa sama rikas, nagu sa end vaesena kinnitad.“
73
