Lehekülg:Juudit Tammsaare 1921.djvu/103

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
A. H. Tammsaare
104

meelega Juuditi tegude pärast, kas ei peaks siis ka meie olema pika meelega? kui tema oli helde, kas siis meie ei peaks tundma halastust? Või on ehk nüüd silmapilk kätte jõudnud, kus Iisrael peab end puhastama käsutäitmisega? Mis arvad sina, Kabris?

KABRIS. Mina pole kõnes osav ja kirja ei tunne ma, aga ometi arvan, et Osias ja rabi kas tahes või tahtmata segavad Juuditi lugu. Juudit oli oma mehe surmas süüdi, kui ta polnud veel midagi muud kui aga noor naine, kes himukas ja ilus. Oma mehe pärast oleks pidanud ta surema. Et ta end tänapäevani varjas, siis on käsutäitmine ainult viibinud. Mida rutem õigus maksma pannakse, seda parem Iisraelile ja ka Juuditile endale. Iisraeli päästmisest ja Jehoova pikast meelest räägiti siin asjata, sest Manasse hinge himustades polnud Juudit veel kedagi päästnud, ja kui temaga siis oleks tehtud käsku mööda, siis oleks võinud tänapäev kas või väeti laps Iisraeli päästa, kui see on Jehoova tahtmine. Jehoova oleks võinud kas või oma ingli läkitada Assuri leeri Olovernese pead raiuma. Nõnda arvan mina, sest mina pole kõnes osav ega tunne kirja. Pealegi, mis puutub halastusse, siis ei ole paremat halastust, kui et teeme nagu keegi tahab: Juudit nõuab õigust, anname talle õiguse, Juudit nõuab käsu täitmist, täidame käsu. Eks ole nõnda, Petuulia mehed ja naised? Ei ole hea, et noored naised hakkavad himude pärast tapma vanu mehi, ei ole hea, et Iisraeli mehed peavad oma elu pärast mures olema abieluvoodil. Olen rääkinud.

HÄÄLED (meeste ja naiste omad läbisegi) Õige!… Kabris on hästi rääkinud!… Juudit peab surema!… Surma! Surma! (Müra, vada.)

SIIMEON. Iisraeli mehed ja naised, kuulge mind veel kord. (Vada vaikib.) Te tapate Juuditi, te viskate ta kividega surnuks ja seega ei tee teie midagi muud kui täidate ainult