OLOVERNES. Vaikib ta ikka veel?
PAGOAS. Tema suust pole keegi sõna kuulnud, nagu oleks ta tumm.
OLOVERNES. On ta süüa saanud?
PAGOAS. Ta ei puutu ühtegi toitu.
(Vang tuleb sõjameeste saatel, käed seljale seotud, jääb Olovernese ette julgelt seisma, Olovernes tõuseb istmelt ja astub otse tema ette.)
OLOVERNES (natukese vaatlemise järele). Mis on su nimi?
NIMETU. Sa küsid, nagu huvitaks see sind.
OLOVERNES. Ometi kord! Sa räägid! Kes sa oled?
NIMETU. Sinu vaenlane.
OLOVERNES. Enam mitte. Nüüd oled veel ainult mu vang. Miks tahtsid mind tappa?
NIMETU (vaikib).
OLOVERNES. Mis olen ma sulle kurja teinud?
(Sel silmapilgul tuleb Juudit ühes ümmardajaga sõdurite saatel välisuksest sisse ja jääb rahva varju seisma.)
NIMETU (ei vasta)
OLOVERNES. Näen sind esimest korda. Või tundsid sina mind juba varem?
NIMETU (vaikib endiselt).
OLOVERNES. Miks sa ei vasta? Haavasin ehk sind kuidagi?
NIMETU. Olen su vang, sunni mind rääkima.
OLOVERNES. Ah nii! Sa nõuad vabadust, enne kui rääkida mõtled. Pagoas, lase vangil käed lahti teha. (Seda tehakse.) Nüüd anna temale ka ta sõjariistad tagasi.
