Lehekülg:Kõtistamise kõrred Wilde 1888.djvu/13

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 11 —

kätte, ta oli inimeste-woo sekka kadunud. Ehk ta selle peale küll paar tundi neiu maja ees luuras nagu soldat wahi peal, ei läinud tal mitte korda, oma paleuse tagasitulekut näha. Waewalt oli ta aga oma korterisse läinud, kui juba kena kuju jälle wastas seiswa maja akna peal ilmus. Neiu seisis seekord ja waatas, nagu Iwan Karlowitsch suure rõõmuga tähele pani, otse tema aknate poole. Ta wõttis roosi ruttu rinnast, astus akna ette ja joowastatud pilgul üles paleuse poole wahtides andis ta õiele palawaste suud. Piigakene lõi silmad maha, naeratas häbelikult ja astus siis akna tagant eemale.

Iwani süda õiskas. Et neiu tema wastu mitte täitsa osawõtmata ei olnud, seda oli ta awaldanud. Aga mis nüüd waja teha, et temale läheneda. Pika arupidamise järele jõuudis noormees otsusele, esimest katset kirjalikult teha. Ja warsti rändas magusaste lõhnaw armastusekiri täis waimustuse-sõnu neiu korterisse. Iwan ei tundnud küll neiu nime, aga ta näitas oma wanale passijale, kuhu kiri waja wiia, ja see toimetas asja hästi: neiu wõtnud, nagu ta tagasi tulles kõneles, kirja sügawa punastamisega wastu ning lubanud wastuse pea tagasi läkitada. Iwan Karlowitsch oli kirjas muidugi palunud ja küsinud, kas ta neiuga kudagi kokku ei wõiwat saada. Wastus rosakarwalise paberi peal tuli ja andis talle lühidelt teada, et neiu teda homme õhtul külaliseks ootawat. Kirja all seisis nimi Juliette Berdioz. Iwani paleus oli siis Prantslane, nagu nimest näha wõis.

Kiri pani näitleja meele nii liikuma, et ta õhtul teatris lõpmata halwaste mängis. Aga wiimase raske hoobi andis talle weel see ehmataw nähtus, et ta Julietted ka teatris silmas! Neiu istus esimestes ridades. Kui Minutini silm kogemata ta peale langes, nokutas ta naeratades tasakeste pead, nagu tahaks ta mängijat julgustada. Aga just see naeratamine ja peanokutamine oli keewawerelise näitleja õnnetus. Ta kaotas sõna, jäi kinni, kogeles poolikuid sõnu ja lugu lõppes sellega, et teda armetumal kombel wälja wilistati.

Teise päewa õhtul ei olnud Iwanil mängida. Ta wõis siis armastatud neiu kutset täita. Nagu palawiku-haige oli ta