Lehekülg:Kaja 1934-03-14.pdf/1

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
Nr. 62.
16. aastakäik.
Kolmapäewal, 14. märtsil 1934. a.



Kaitseseisukord kogu riigis.

Kindral Laidoner määrati wägede ülemluhatajaks. Wabadussõjalaste liidud suleti. Kõik nende ajalehed pandi kinni. Wabadussõjalaste juhid wangistatud. Poliitilised koosolekud keelati. Kogu riigis walitseb rahu.


Otsustawad tunnid.

Otsustanud astuda täie kindlusega wastu riigialuseid õõnestawale „wabs"-liikumisele, kutsus riigiwanem Konstantin Päts wabariigi walitsuse kokku erakorraliseks koosolekuks esmaspäewa pealelõunal kell weerand 5. Walistus astus kokku seisukorda harutama täies koosseisus. Ostustawast koosolekust wõttis osa ka kindralleitnant J. Laidoner, kellel juba enne oli riigiwanemaga olnud kõnelusi. Riigiwanema otsus kaitseseisukorra wäljakuulutamise ja ülemjuhataja määramise kohta leidis koosolekul üksmeelset nõusolekut ja kell 5. p. l. tehti korraldus otsuse wäljakuulutamiseks ja maksmapanemiseks telegraafi teel.

Otsekohe asus oma kohuste täitmisele kaitsewägede ülemjuhataja kindral Laidoner, kes andis wälja käsukirjad, mis meie lehes teisal toodud. Walistus aga jäi kokku jatkama nõupidamist.

Ülemjuhataja käsukirjade põhjal astuti kohe samme wabside organisatsioonide likwideerimiseks, kõigepealt muidugi Tallinnas. Politseile kutsuti abiks mõningad kaitsewäe osad ning piirati sisse wabside staap Narwa maanteel, kus arreteeriti rida juhte, toimiti põhjalik läbiotsimine ja wõeti kaasa dokumendid ning materjalid. Samal ajal toimetati linnas, läbiotsimisi teiste wabside aktiiwsemate juhtide korterites, paljud neist toimetati politseisse ülekuulamisele, osa jäeti wahi alla.

Kõik see toimus Tallinnas rahulikult ning wahejuhtumisteta. Igaks juhtumiseks Toompeale komandeeritud salk kaitsewäelasi ja kohale sõitnud kaks soomusautot osutusid täiesti üleliigseteks. Rahwa seas walitses täieline rahu ning tänawliiklemine toimus nagu tawaliselt.

Ka teistes linnades ja maal asuti kohe peale korralduse saamise wabside keskuste puistamisele ning juhtide kinniwõtmisele. Kogu aktsioon wiidi üle maa läbi rahulikult ning kindlakorraliselt.

Walitsus sai Toompeal warsti seisukorra kohta esimesi teateid. Toompeale kutsuti ka ajalehtede peatoimetajad, kelledele riigiwanem andis informatsiooni astutud sammude ning seisukorra üle, mis tingisid walitsuse möödapääsmatu waheleasutmise riigikorra kaitseks.

Walitsusliikmed olid koos hilisööni, mil olukord oli enam-wähem selgunud ja ülemjuhataja wõis teatada, et riigis walitseb rahu.



Jaapani uus torpeedopaat kummuli.

Tokio, 13. märtsil. Jaapani torpeedopaat „Tomotsuru" leiti Shijikijima saare lähedalt kõlbmatuks muutununa. Mereministeerium keeldub ohwrite arwu kohtn enne juurdlust teateid andmast. „Tomotsnru" oli moodsamaid Jaapani torpeedopaatc. Ta lasti wette alles weebruarikuul.

Sõjalaew on eile hommikul tormis kummuli paisatud. Kardetakse, et kogu meeskond, 113 isikut, on hukkunud.



Kaitseseisukorra wäljakuulutamise otsus.

1. Põhiseaduse prgr. 60, p. 7 ja kaitseseisukorra seaduse prgr. 1 alusel kuulutan wälja kaisteseisukorra kogu wabariigis kuue kuu peale, arwates 12. märtsist 1934. a. kell 17.

2. Kaitseseisukorra seaduse prgr. 7 p. 1 põhjal nimetan kaitsewägede ülemjuhatajaks kindral-leitnant Johan Laidoneri, pannes tema peale ka sisekaitse ülema kohused, määrates wiimase abiks kindral-major G. Jonsoni.

3. Wabastan mägede juhataja kohuste täitmisest kaitseminister kindralmajor P. Lilli ja sisekaitse ülema kohuste täitmisest kindral-major G. Jonsoni.

4. Riigi raudteed ja post, telefon, telegraaf alluwad operatiiwselt kaitsewägede ülemjuhatajale.

5. Käesolew otsus maksma panna telegraafi teel.


K. Päts,
peaminister,
riigiwanema ülesannetes.

Joh. Müller,
kohtu-ja siseminister.



Poliitilised koosolekud keelatud.

Kaitsewägede ülemjuhataja kindr. Laidoner andis järgmise päewakäsu:

§ 1. Keelan ära kaitseseisukorra piirkonnas kõik eraisikute ja -organisatsioonide poolt korraldatawad poliitilised koosolekudnii kinnistes ruumides kui ka lahtise taewa all, samuti rongikäigud.

§2. Käesolewa sundmääruse wastu eksijaid karistan administratiiwkorras arestiga wõi wangistusega kuni kolme kuuni wõi rahatrahwiga kuni kolmetuhande kroonini.

§3. Käesolew sundmäärus pannamaksma telegraafi teel.

Tallinnas, 12. märtsil 1934. a.


J. Laidoner,
kindral-leitnant,
kaitsewägede ülemjuhataja,
sisekaitseülema kohustes.



„Hädaoht on kõrwaldatud",
ülteb wägede ülemjuhataja kindral Laidoner. - „Kodanikud wõiwad jälle rahulikult tööd teha!"

Wägede ülemjuhataja kindral Laidoner kutsus teisipäewa hommikul Toompeale aja lehtede esindajad, kellele ta ütles järgmist:

„Sellele, mis härra riigiwanem jä mina teile eile teatasime, wõin juurde lisada, ettegelikult on wabadussõjalaste partei juba üle maa likwideeritud. Juhtiwad tegelased on wõetud kinni ja asi on wõimudekäes uurimisel. Mingisuguseid korrarikkumisi minu teada kusagil ette tulnud ei olepeale mõne üksiku rumala ähwarduse sõnades.

Üle maa walitseb igal pool täielinekord ja kodanikud wõiwad täiesti rahulikult teha oma tööd. Nagu ma juba eileteatasin, on keelatud kõik poliitilised koosolekud, olgu nad kinnistes ruumides wõi lahtise taewa all.

Kaitsewäe osad, mis olid appi kutsutud politseile, on tagasi saadetud kasarmutesse. Mingisuguseid kitsendusi kodanikkude liikumise suhtes mina ei kawatse maksma panna.

Lõpetan teatades teile et meie maksew riigikord oli hädaohus. Wastulöök on antud. Praegu enam mingisugust kartust riigi sisemise korra eest ei ole ja iga kodanik wõib rahulikult teha oma tööd."

Ülemjuhatajale asetati ajakirjanikkude poolt mitmed küsimused:

„Kuidas jääb nüüd riigikogu walimistega?"

„Kas riigikogu walimised teostatakse wõi ei, minul kui ülemjuhatajal pole sellega midagi tegemist."

„Linnawolikogudes on wabadussõjalaste erakonna saadikud, samuti wallawolikogudes. Kas need rühmad tulewad likwideerimisele?"

„Waatame! Kes elab see näeb!"

„Peale 1. detsembrit tehti lõpp riigiwaenulistele rühmitustele."

„1. detsember ja täna ei ole just üks ja sama."

„Kas astutakse samme riigiaparaadi puhastamiseks riigiwaenulisest elemendist?"

„Olen kindlas arwamises, et meie ka seal teatama puhastustöö läbi wiime. See on tarwilik. Aga ühe öö jooksul pole me weel nii kaugele jõudnud."

„Kas jätkub allkirjade kogumine riigiwanema kandidaatidele, teiste seas kakindral Larkale?"

„Allkirjade kogumine on seaduslik toiming, muidugi see jätkub. Ka kindral Larkale, sest ta on ju ametlikult ja seaduslikult ülesseatud kandidaat."

Jutuajamiselt wägede ülemjuhataja koos oma adjutandiga — major Lango'ga sõitsid kaitsewägede staapi, kuhu kindral Laidoner weel polnud jõudnud astudagi. Kogu õhtu ja öö ta töötas Toompeal, kasutades kohtu-siseministri kabinetti.

Ülemjuhatajat saatsid ta abi kindralJ ons on ja kaitseliidu ülem kindral Roska.


Mis põhjustas karmid sammud.

Astutud sammude hädawajalikkuse põhjendujeks seletati meile ametlikult poolt:

Wiimasel ajal laskus wabadussõjalaste liit oma tegewuses sellele pinnale, mida wõis täiel määral nimetada rahwa meeleolu kihwtitamiseks. Surwe, ähwarduste ja terroriga hangiti sellele liikumisele poolehoidu ja rahalist sissetulekut. Kõige selletõttu oli riigis tekkinud niisugune õhkkond, nagu see walitses 1. dets. sündmuste eel. Rahwa hulgas lewis paaniline meeleolu, sest wabadussõjalaste liidu tegelased ähwardastd teisitimõtlejaid päris awalikult. Seda laostawat meeleolu püüti eriti lewitada riigiaparaadis, kaitsewäes ja kaitseliidus. Walitsus kannatas ja wiiwitas otsustawate abinõude käsitusele wõtmisega wiimase minutini, kuid nüüd ei wõidud enam kauem seda tegewust sallida, sest see kujunes juba hädaohtlikuks kogu meie riiklisele korrale.

Et hoida ära niisuguste kurbade sündmuste kordumist, nagu need 1. dets. 1924. aastal aset leidsid ja kindlustada meie riigile ja rahwale rahuliku arenemise, on walitsus nüüd otsustanud karmi käega wahele astuda ja teha jäädawa lõpu sellele meeleolude kihwtitamisele ja rahwa terroriseerimisele.

Kogu sõjawäeline wõim ja korra alalhoidmine riigis on pandud kindral-leitnant Johan Laidoneri peale. Tema teeb kõik tarwilikud korraldused selleks, et meie riigis julgeolek püsiks kindlalt. Igasugune wastuhakkamine walitsuse wõimude korraldustele surutakse kõige karmimalt maha.

Igasugune parteiline wõitlus ja erakondline tegewus pannakse seisma. Kõik erakonnad peawad oma tegewuse ajutiselt lõpetama. Need erakonnad ja lehed, mis on awaldanud makswa riigikorra suhtes hädaohtlikku tegewust, on suletud ja neil ei lasta enam oma tegewust jatkata.

Järg 3. ja 4. leheküljel.