Lehekülg:Kilplaste jutud ja teud Kreutzwald 1903.djvu/13

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 12 —

bale wiinud, mis läbi turud ootajatega täidetud on, kus tükk aega kehwust peawad kannatama, enne kui leiwakohte leiawad. — Natukese aja pärast nähti Kilplas, et meestest palju kedagi enam koju ei jäänud, waid kõik wõera teenistusesse kodust wälja oliwad läinud, nõnda kui meie priimehed, kes kõik linna ja mõisa sulasteks kipuwad, ja külapõllud ahtraks jätawad. — Nõnda pidiwad häda sunnil Kilpla naesed igaskohas meeste asemel seisma ja sedawiisi kõik meeste tööd tallitama ja toimetama: kui põlluharimist, lojuste pidamist ja muud, mis harilikult meeste tallituseks seatud oliwad. Ehk küll asi esiotsa naestel wastu meelt ei olnud, nemad lootsiwad seeläbi püksa oma jalga saada ja pääks seatud mehe seks teha, mis üks pää esimese tähega alustatud sõna nimetab. Siiski sündis selkorral Kilplas juba seda sama, mis täna päewal nähtakse: naeste töö ja kasu ei ulata ial selle wastu, mis mehed töötawad ja toimetawad. Aga see ei tee naestele mitte põlgdust, waid näitab selgesti et selles wahet peame tegema, mis meeste ja mis naeste tallituseks loodud on. Kõik mehed maailmas üheskoos ei wõiks mitte ühteainukest lapsukest ilmale kanda, ehk nemad peaksid lapse kustki munast wälja auduma, kui see tark mees oli teinud, kes juustu peal istudes wasika lootis wälja aududa; aga niisamati läheks wäga palju naesi tarwis, kui ühe tugewa linna waenlase käest tahaksiwad ära wõita. Seni kui Kilplaste naesed meeste tallitust toimetasiwad, läks põldude harimine raisku ja wilja wood hakkas aast aastalt enam kahanema, sest et peremehe jala astmeid, mis põldu peawad rammutama, enam tunda ei olnud. Lojuksed, keda peremehe silm peab kosutama ja nuumama, läksiwad lahjaks ja kõhetumaks; kõik hooned, töö- ja maja-riistad seisiwad lohakil, ehk oliwad juba lagunemas, sest kuskil ei nähtud parandaja ja kohendaja peremehe kät nende külles liikumas. Aga mis kõige halwem lugu oli, maja pere läks hukka — lapsed, sulased ja tüdrukud wõtsiwad ülekät, ei tahtnud keegi enam tööd teha ega sõna kuulda, waid iga mees pidas ennast ise peremeheks, nende asemel, kes kodust ära oliwad läinud. Kuis wõis asjalugu sel kombel pikemalt edasi minna? Siin