Lehekülg:Kilplaste jutud ja teud Kreutzwald 1903.djvu/20

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 19 —

ja kõrtsi ahjupink sagedasti kohtumõistja iste. — Kui kogukonna wanem oma abi isandatega kohtumõistmisele oli istunud, toimetati lühikese ajaga palju riidliku ja keerulisi asju korrale, mis pikal ajal, kus nad kodust ära olnud, lonkama ja keerdu oliwad läinud. Pärast kohtumõistmise lõpetust kutsuti kõik kogukonna liikmed nõuupidamisele selle asja pärast, mis neid täna oli koku kihutanud. Küsimist, mis peale igaühe wastust taheti kuulda, pandi sedawiisi kogukonna ette: Mis nõuu tuleb ettewõta, et meid mitte enam kodust ära ei kutsutaks, waid meie omanduse juure wõiksime rahuliselt jääda ja majaperemehe tallitusi toimetada? — Mõistliku meeste kombel arwati esiteks kõik kahju üles mis nende kodust ära olemise läbi oli sündinud, siis pandi wõera isandate teenistusest tõusnud tulu selle kahju kõrwa, ja hakati mõttes mõlemaid kaaluma; aga seal leiti, et kahju palju suurem oli kui tulu. Nüüd küsiti igaühe käest: Mis nõuu siin asjas kõige paremaks kiita? — Seal oleks üks meie sugune pidanud kuulma neid tarku ja kõrgemõttelisi nõuuandmisi, mis Kilpla wainule, ettepandud küsimise peale kui rahesadu igalt poolt maha langes! Üks nõuu oli ikka targem kui teine, aga kui nõuupaadike katseks merele wiidi, leiti jälle üks enne nägemata oksa mulgukene, kust wesi sisse peasis. Mõningad arwasiwad: ei oleks enam pikemalt tarwis wõera isandate asja tallitustesse nina pista, waid parem neist hoopis priiks hoida, mitme asjade pärast, mis siin kõiki ei jõuaks nimetada. Teised kiitsiwad nõuuks: mõnusam oleks, kui wõerastest isandatest mitte ühe korraga ei lahkuks, waid wõiks neid ka hiljemini, kui kuldpiimalisi lüpsilehmi tarwitada, aga antud nõuud peaksiwad wähem targad ja enam külma külanõuu sarnased olema, misga küsijad aega mööda ise enesest neist ära wõõrduksiwad. Teised ja kolmandamad kiitsiwad jälle teistwiisi nõuu, aga kui asja pikemalt läbi arutati, seal leiti ika, kuda ülewal tähendasin, nõuupaadikeses üks mulk, kust teiste tarkuse wesi sisse peasis ja paati wajuma sundis; sellepärast ei olnud kogunist wõimalik üht antud nõuu ühemeeleliseks arwamiseks panna. Winaaks astus üks wana Kilplane teiste ette ja kandis oma tarkuse arwamised sedawiisi turule: Sest