Lehekülg:Kilplaste jutud ja teud Kreutzwald 1903.djvu/29

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 28 —

sugusid wastusid sai kuuldud, ja lugu siisgi weel kahtlane näitas; oli meestel tarkus natuke pussis. Juba taheti pea aegu suurema osa soowil uut ehitamist kindlama hoolega ettewõtta, kui nende hulgast üks mees wälja astus, kes eilne teistest kõige targem oli olnud, sedamööda nüüd ka kõige rumalamaks ennast pidi näitama. Tema köhatas, otsis kõrwa tagast nõuu ja ütles: „Targal põlwel kuulsin sagedasti rahwa suust, kuda parema eeskuju ja õpetuse märkide läbi inimene palju wõib juhatada, õpida ja äraseletada, sellepärast tahan teile ühe tähtsa jutu westata, mis minu armsa suur-ema suur-isa wenna poja naesega tõelikult oli sündinud. Minu suur-ema suur-isa wenna poeg, Mittekeski nimi, oli ükskord ühe teise mehe suust kiitust kuulnud: „„Põldpüü praad maitseb wäga magus!““ Kas sa oled, wennike, põldüü praadi maitsenud, et lugu nii selgest äratead? küsis minu suur-ema suur-isa wenna poeg. „„Ei ma ole küll ise maitsenud,““ kostis teine — „„aga üks ustaw mees rääkis mulle wiekümne aasta eest, et tema suur-ema suur-isa noorel põlwel üht meest oli tundnud, kes oma silmaga oli näinud, kuda üks mõisnik põldpüü praadi oli söönud.““ Seesinane praegu kuulutatud jutt kihutas minu suur-ema suur-isa wenna poja maiuse himu põlema, ka midagi säherdust kallist maiuse rooga maitsema. Tema ütles oma naesele, kelle nimi Eikedagi oli: „Armas naene! küpseta mulle mõni koogikene panni peal.“ Sest et tal põldpüü praadi saada ei olnud, ei teadnud ta midagi magusamat kui koogikesi. Aga naene kostis wabandates: „Mul ei ole wõid ega raswa majas, misga koogikesi wõiksin küpsetada, sellepärast kannata, kunni lehmake piima saab.“ Minu suur-ema suur-isa wenna poeg ei jõudnud koogikeste himu ärakeelata waid palus naest, kui wõid ja raswa majas ei ole, weega koogikesi küpsetada. Aga naene Eikedagi kostis: „Weega ei läha asi mitte korda, minu armas Mittekeski. Ma oleksin ise juba ammugi koogikesi küpsetanud, kui wett raswa ja wõi asemel wõiks tarwitada.“ „„Sa ei tea seda mitte, kullakene!““ ütles minu suur-ema suur-isa wenna poeg, „„sest sa ei ole asja weel ial ise läbikatsunud. Katsu esiteks, ja siis, kui lugu