Lehekülg:Kilplaste jutud ja teud Kreutzwald 1903.djvu/4

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Eeskõne lugejale

ehk

Kilplaste esimene jagu.

Küll tuleb natuke imeks panna, mikspärast siin alamal ilmutatud tõsine jutustus kuulsatest Kilplastest siitsaadik teadmata on jäänud, ehk muidu küll palju midagi tähelpanemise wäärilist asju meie päiwil warjul ei peeta, kus raamatu kirjutajaid kui seeni wihmasel ööl maapinnast tõuseb. Aga kellele wõib seda hooletust süüks arwata? Üksnes raamatu-kirjutajatele, — ei tõeste mitte Kilplastele, kellel osalt määratu palju suuremaid ja kibedamaid tallitusi, osalt wäga palju tarku mõtlemisi oliwad, et ial seda mahti ei leidnud, kõik oma toimetatud käte ja mõtete tööd paberi peale ülespanna. Agara mõistuse abiga oskasiwad nemad küll iga töö wäga kiirest korrale toimetada, ehk kuida oleks neil muidu ka wõimalik olnud, otsata tallituste hulgaga, mis igalt poolt nende peale langesiwad, walmis saada. Ei mitte kaduwa kirjatähtedega, waid palju tähtsamate märkidega kinnitasiwad nad oma isa-isade teud haua kiwide peale igaweseks mälestuseks. Neid haua kiwa walmistasiwad nad sawist ja tähendasiwad oma isade teud pehme sawi peale, kellest ainukesest tükist juba nende terane mõistus wälja paistab; sest kui nemad mitte, niikaua kui sawi pehme oli, neid märkisi oma sõrmekestega sinna sisse ei oleks wajutanud, kui palju enam tööd ja waewa oleksiwad nemad pidanud siis hiljemine nägema, neid märkisi