Lehekülg:Kilplaste jutud ja teud Kreutzwald 1903.djvu/44

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 43 —

ühe ainukese sõbra naesele, kui see temale enne saladust kindlast oli tõutanud. Nõnda läks siis mehe muna — ika kindla saladuse pitseri all — ühe naabri naese suust teise kõrwa ja kosus edasi minnes nii imelikult, et enne kui pääw õhtule jõudis, kanaks läinud naabri mees juba paar tosinad mune oli munenud. Üks niisugune sulgline ehk suleta muna-looja saaks enne lihawõtte pühi, kus munad hinnas seisawad, kaunis majalind igas peres olema. — Ülem-isand läkitas sedamaid saadikuid Kilpla, kes tema tulekut seal pidiwad teada andma, et Kilplastel aega oleks ettewalmistamisi hästi korrale toimetada. Tema laskis neile pealegi ütelda, et tal hää meel saaks olema, kui Kilplased osawa kõlksuwa sõnaga tema teretamise peale wastust annaksiwad, ja pool ratsul, pool jalgselt teel temale wastu tuleksiwad. Selle käsu täitmisest lootis ta kohe aru saada, kuda lugu Kilplastega wälja näitas.

Waesed Kilplased ehmatasiwad kuuldud sõnumi üle. Nemad teadsiwad wäga hästi, et würstid, ehk neil küll suuremad silmad ei ole kui muul rahwal, palju kaugemale näewad kui teised, nõnda kui nemad oma kätega üle riigi ulatawad süüdlast karistama, ehk hääle palka tasuma. Nemad oliwad sellepärast kõige enam täis kartust ja muret, et ülem-isanda terane silm wõiks leida, kuda nende halpus mitte loodud, waid aga üks wõetud paha wiis oleks, ja saaks neid sellepärast ei mitte üksnes laitma ja nuhtlema, waid ka mahajäetud tarkusele wägise tagasi sundima. Ses tükis ei olnud nad mitte eksimõttes, sest see on tõeste nuhtluse wäärt, kui üks inimene ennast meelega halbiks ja see läbi kõlwatumaks teeb, et endale ja teistele tulu ei wõi saata. — Ehmatuses läksiwad Kilplased wanalt mahajäetud tarkuselt nõuu ja abi otsima, sest häda ajab härja kaewu; — seal leidsiwad nemad siis, mis tarwis oli teha. Nüüd hakasiwad nemad kõiki asju ülem-isanda wastuwõtmise wasta walmistama, söötsiwad hobusid tallis, ja waatasiwad, et köögis, keldris ja käsikambris midagi ei saaks unustatud, mis kõrge wõera ette lauale wõiks tuua. Kuda igaüks ise teab, ei wõi kuskil seakari ilma karjaseta sigineda, niisama wähe kui üks keha ilma pääta, ehk talu ilma