Lehekülg:Kilplaste jutud ja teud Kreutzwald 1903.djvu/5

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 4 —

kõwa kiwi sisse raiudes. Peale selle ei olnud Kilplased mitte nii arwa pää ja lohaka mälestusega, kui mõni mees meie päiwil, waid mis üks Kilplane korra oma lapse laste suust oli kuulnud, seda oskas ta weel mõne saja aasta pärast hiljemine oma ennemuistese põlwe rahwale sõna sõnalt nii selgest kõneleda, kui oleks lugu wast natuke aega enne maailma loomist olnud sündinud. — Sel wiisil hoidsiwad Kilplased kõik asjad nii salamahti, et mitte üks elaw hing maa peal neid nende suust ei wõinud kuulda. Wiimaks oli kogemata Eikuskil-maa Ülem-isand, üks Kilplaste sarnane terase loomuga mees, neist unesnäinud. Tähtsa unenäu jälgil laskis ta teisel hommikul kolm ülemad nõuumeest oma ette kutsuda, kellest esimene kääride-ihuja, teine eksli-leikaja ja kolmas korstnapühkija-meister oli. Nimetatud kolme targale andis ta sedamaid kindlat käsku, wälja minna, kõige isandate maid, olgu tuntud ehk tundmata, läbi käija, ja ei kuskil enne puhkama jääda, kunni nad teised kolm tarka leiaksiwad, kelle mõistus kõrguti ja laiuti igas tükis nende mõistusega ühte jookseks.

Ülem-isanda kolm tarka saadikud tõtasiwad siis teele ja wõtis igaüks oma ameti-riistad selga, üks käia-kiwi, teine eksli-pingi ja kolmas pika redeli luuaga. Pika teekäigi ja jalawaewa peale jõudsiwad nemad wiimaks hüwa õnne juhatusel Kilpla, kaugel taga Uppakallo Kalkuni maale, kus wäga tarka rahwast leitakse. Kui Eikuskil-maa saadikud jalga üle raja piiri oliwad tõstuud, sündis parajalt, et Kilplaste pääwanem Hans Emisnik, oma nõuuisandatega seltsis tahtis nõuupidama minna. Aga et nõuuisandad weel kõik koos ei olnud, sellepärast pani Emisnik, kes muidu suwel päris küla seakarjusse ametit pidas, oma seasarwe suhu ja puhus wiha tujul elu poolt sarwe, nõnda et tal silmnägu mustaks läks kui paja põhi. Kutsu-sarwe kuuldes jooksiwad nõuu-isandad kiirelt kokku, et mõnel aega ei olnud püksi nupu kinni panna, teisel jälle kops tahtis lõhkeda. Pääwanem rõõmustas meeste kiiru nähes, aga kawalal kombel ei annud ta sest midagi märki, waid tõstis nina-otsa uhkelt püsti ja ütles: „Sedawiisi peab teid isandaid siia kutsutama? Teie