Lehekülg:Kilplaste jutud ja teud Kreutzwald 1903.djvu/86

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 85 —

ülewal räägitud kole metsaline maha oli istunud, wenis ta keha ehk kolmkorda kõrgemaks, kui käies oli olnud. Istudes põrnitas ta suured silmad koledast meeste wastu ja lõi, enne kui minema läks jalgadega maa peale, et maa ümberringi wabises ja Kilplased peaaegu kummuli oleksiwad langenud; siis pistis metsaline lennuti minema. — Kui kogukonna-pääwanem seda lugu oli kuulnud, laskis ta sedamaid nõuuisandad kokku astuda ja hakati tarka aru pidama, mis Kilplaste kogukonnale warjuks, ja koleda sarwikule metsalisele kiusatuseks ette tuleb wõtta. Esimese asja poolest leiti mõnus, et igamees kõrge püstaia oma hoonete ja elumaja ümber teeks, kust kuri waenlane üle ei peaseks, pealegi igal ööl wahid küla tänawasse panna. Teise asja polest kiideti hääks, kui tugewamast noorest rahwast üks tosin mehi saaks wäljawallitsetud ja koleda elaja wastu sõtta saadetud. Arupidamist mööda tallitati hiljemine asju korrale. Siiski weniks meil jutt wäga pikale, kui tahasime siin kõik põhjani teada anda, kuida Kilplaste wahwad noored mehed endid mõrtsuka elaja tapmise wastu walmistasiwad ja mis wahwaid tegusid nemad hiljemine toimetasiwad. Wiimse asja pärast saagu siin aga üks asi nimetatud, mis nende häda ohtu selgest awaldab. Noori mehi oli homikul terwe tosin külast wälja läinud, kõik prisked, terwad ja tugewad, aga õhtul ei tulnud kenast hulgast mitte enam koju tagasi, kui aga kaksteistkümment meest; kõik teised oliwad otsa leidnud. Aga ka needki riismed ei oleks muidu eluga peasnud, kui üksnes suure kawaluse läbi. Sest kui lehede kahin neile koleda metsalise tulikut kaugelt oli kuulutanud, weel enne kui sarwe ehk saba ots elajast paistis, oliwad wahwad mehed kummuli maha langenud, ega usaldanud ükski ennast liigutada, kunni wiimaks õhtu eel üks nende seast, kellest warsti pikemalt jutustame, natuke pää ülesse tõstis ja nägi, et — kuskil enam häda ohtu karta ei olnud. Õnne lugu salamahti teistele kuulutades tõusiwad nemad üheskoos maast ja hakasiwad koju poole minema. Julge päätõstjaga oli lugu nõnda olnud. Tema oli mõne aja eest kündes ühe kämla laiuse raudse rinna-kilbi tüki leidnud ja koju wiinud. Kui temale käsku anti mõrtsuka metsalise wastu