— 90 —
mõnel pääd otsast näpistanud. Kui kõrtsmik seda ime lugu kogukonnale teada oli annud, küsiti teekäija käest: kas mees hiire-koera himustaks müüa? nemad lubasiwad temale hääd hinda maksta. Mees kostis: „müüa ta mul kül mitte ei ole, aga et teil teda wäga kibedast tarwis läheb, tahan ma heldest südamest oma hiire-koera teile müüa, kui seda hinda tahate maksta, mis kauba wääriline näitab.“ Ega küsinud tema ka kassi eest suuremat hinda, kui aga kuuskümmend hõbe-rubla, üks wäike hind, mis Kilplased suure kasu wastu arwates, tühjaks paniwad. Nemad oliwad eneste südames wäga rõõmsad, et mees enam ei küsinud, sobitasiwad kauba walmis ja maksiwad temale raha kogukonna laekast. Kui kaup tehtud ja liigud joodud oliwad, wiis wõeras mees hiire-koera nõuukotta, kus nende wili seisis ja kus hiiri kõige rohkemast sigines. Wõeras mees läks saadud rahaga kiirest teele, kartes, et Kilplased kaupa saaksiwad kahetsema kui joodud kauba liigud pääst oliwad lahkunud, ja raha wõisiwad tema käest tagasi pärida; minnes wahtis ta sagedast üle õla tagasi, kas kedagi külast tema kannule ehk tuleks. Kilplased oliwad mehe käest küsimata unustanud, mis hiire-koer sööb, seepärast saatsiwad nemad teekäijale kiirest ühe saadiku järele, kes temalt seda asja pidi nõudma. Aga kui wõeras mees tähele pani, et üks küla poolt jookstes tema kannul oli, andis ta silmapilk jalgadele tulisemalt nõuu ja pistis nii kiirest eest punuma, et Kilpla saadik teda kätte ei saanud. Saadik kisendas kaugelt tema taga: „Mis ta sööb? mis ta sööb?“ — Teekäija kostis: „Liha ja raswa! liha ja raswa!“ Aga tuul segas sõnu ja kostis mehe wastus Kilplase kõrwa: „Linna ja rahwa! linna ja rahwa!“ See üle ehmatas ta wäga ja tuli nukral meelel teelt tagasi; seal rääkis ta oma armulikule isandatele, mis ta wõõra mehe suust oli kuulnud. Nemad ehmatasiwad kõik selle kuulutuse peale wäga ja ütlesiwad: „Häda meile, kui hiire-koeral enam hiiri ei ole, siis sööb ta esite meie linna ja pärast meid endaid, ehk meie teda küll kalli raha eest oleme ostnud. Nemad pidasiwad sellepärast isekeskis salamahti nõuu, kassi äratappa, aga ükski ei tahtnud oma kätt kurja elaja külge pista: sellepärast
