Lehekülg:Kodakondsuse seadus 1938.djvu/5

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

- 5 -

2) sooviavaldaja allkirjaga varustatud teadaanne, et ta loobub oma senisest kodakondsusest;

3) kviitung naturalisatsioonimaksu tasumise kohta või § 14 teises lõikes tähendatud tunnistus maksuvõimetuse kohta, välja arvatud juhud, kus sooviavaldaja esineb palvega naturalisatsioonimaksust vabastamiseks § 14 kolmanda lõike korras.

§ 13. Kui tunnistuste või nende ärakirjade esitamine käesoleva seaduse § 11 p. 1–4 tähendatud asjaolude kohta on võimatu või raskendatud seetõttu, et vastavad perekonnaseisu muudatused on registreeritud välismaal, võidakse § 11 p. 1–4 tähendatud asjaolusid tõendada politsei või vallavalitsuse tunnistusega, mis on välja antud vähemalt kahe usaldusväärse tunnistaja ütluse põhjal.

§ 14. Välismaalane, kes soovib esitada sooviavalduse Eesti kodakondsusse astumiseks naturalisatsiooni korras, maksab riigi heaks naturalisatsioonimaksu, mille suurus on 20 krooni neil, kes kuni sooviavalduse esitamiseni on Eestis alaliselt elanud vähemalt kaks aastat, ja kõigil teistel juhtudel 30 krooni.

Kui isik on maksuvõimetu, võib Siseminister ta vabastada naturalisatsioonimaksust politsei, vallavalitsuse, Eesti diplomaatilise esindaja või kutsekonsuli sellekohase tunnistuse põhjal.

Samuti võib Siseminister vabastada naturalisatsioonimaksust isikud, kes esitavad Eesti kodakondsusse astumise sooviavalduse käesoleva seaduse § 7 korras.

§ 15. Naturalisatsioonimaksu ei maksta tagasi.

Juhtudel, kui sooviavaldus on Vabariigi Valitsuse poolt eitavalt otsustatud või kui sooviavaldus on § 16 tähendatud põhjustel tagasi antud, ei võeta sooviavalduse uuesti esitamisel uut natura-