Lehekülg:Kogutud teoksed I Liiv 1921.djvu/32

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Minu lugu.

Aust. hra Talvik!

Minu keelt nad ei mõista, Teie oskate, aidake.

Mul ei ole siit enam midagi otsida. Haigust ainult, kui ma ei pääse minema.

Mina olen haigem kui haige. Raske päävalu, pää segi, mao valu, külm. Tahan ma mida taht, siis ei saa kohe. Lugupidamist ei ole.

Purits, kes mind kõige rohkem maha on koorinud, aitas praegu, olgu meheks, pliiatsisse.

Minu lugu on täpp-täpilt see:

Olin aastane 16—17. Kirjameeste Seltsi riid. Grenzstein astus välja, kutsus teisi liikmeid järele. Jakobsoni pärast. Mina olin õige kange jakobsonlane. Kes siis ei olnud. Kõik, kooliraamat jne., olid Jakobsonilt, põllutööraamatud jne.

Soovitas minule tuttav, natuke vanem minust: Tehku ma Grenzsteinile, „E. Post.“ redaktorile üks petukiri, et Alatskivi kool-


32