kõva kivi hääd jahu ei tee. Väga kenasid põliseid taluiseloomusid on siin olemas, palju keelemurde jällemurdeid, rohkesti „kiärolist“ vanarahva tarkust ja muud, mis vanavara-norijale armas on. Muudku kadunud dr. Veske on tähtsamad oma keeleteekonnal käies pauna pistnud. Siin käis ta mitmed korrad. Keeleuurijale ja iseloomude uurijale eesti „realistile“ — kui niisugust peaks tõusma — on siin küllalt lõikust. Kihelkonna lõunajaos, ja ka juba Alatskivil, muutub murre tähtsalt. Kuna kodaverelane seesütleva nimisõna lõpul millalgi muude viisil s ei ütle, vaid l, paneb sinna Alatskivi mees jälle n. Esimese ja viimase näited:
Mes miälel, si kiälel. |
Keelekestjad, ei, -uurijad tõendavad, et kodavere murrak soome murrakule tähtsalt ligemal olla kui meie praegune kirjakeel — millest aga praegu mõned kirjanikud isegi ei tea, missugune see on. Nii on Kodaveres eitava eessõna käänamine rahva suus täiesti veel tarvitusel:
en taha |
Alatskivilt on see käänamine juba kadunud, kuna ka muidu Alatskivi murrak palju teisem on. Alatskivi rahva kohta räägib vana
43
