tõenduse abi. Rahva iseloom, ta taluriiete juurde jäämine — küll mitte tõendus, aga tunnistab tüsedat meelt ja rikkumata kombeid. Alatskivi lõuna jaos näed igas talus, ehk küll rendikohad, noori ja päälegi suuri õunaaedasid ja ilupuu-istutusi — ehk ka tõendus. Mõisa poolt oli istutamine poolkaudu sunnitud. Siis tegi see pahandust, nüüd õnnistatakse päälegi. Inimene teeb mõnikord ka vastu tahtmist enesele hääd.
See õige päris eesti „vaimuelu“ — ajalehed — neid loetakse tublisti, seda peab ütlema. On kohtasid, kus peremees ilma oma enese leheta teiste ees häbi tunneb. Kui selle vastu mõned kohad, nii ütelda poole valla kaupa, mitte ühtegi ei loe, siis ei või sinnagi jälle midagi parata. Kus rohkem lehti loetakse, sääl on kirjatargalikud käänud ja haritud keel juba rahva seas. Mõnekese suust aga kuuled ütlusi, nagu: — Umbes kahekesi. — Loomulikult lähen ma laadale. — Näituseks aiateivas… — Iseäranis tähelepanemiseväärt on see, et päike tõuseb. — Ma olin ise ka umbes sääl seas jne.
Kuidas aga teises kohas jälle eht talumats nähtavale tuleb, seda näitab üks minust õnneks päältkuuldud külameeste küla-poliitiline jutt. A. Sõda tuleb. B. Nonoh! A. Kuus kuningat tuleb Vene vastu. See ja see ise käis Peterburis ja rääkis. B. Oi, ja mina mõtlesin veel rukkid kartohvlimaale teha — tallavad ära. A. Hehe, kes neid siia laseb. Kui meie kasakad lähevad, siis puru taga!
Kui jälle reisin, siis rohkem.
45
