Lehekülg:Kogutud teosed V–VI Liiv 1935.djvu/94

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

ÜKS TREPP ALAMAL.

Tuled kirgavad, suurte peegliklaasist kaupluste akende taga säravad sajad iluasjad ja maiustused, ostjad tungivad üksteist, ise lähemale püüdes, et veel aegsasti kingitustega koju jõuda, uulitsatel kõlavad kellad, libedal teel lendavad mitmed kümned saanid edasi-tagasi, lustiliste nägudega inimesed sees — juhhei! Jõulud on paari tunni pärast käes!

Aegapidi hakkab elu uulitsatel vähenema, aga seda kirjumaks läheb majades. Usinad käed on keerulisi kompvekke ja sarvilisi saiu suure ilusa kuuse külge seadmas ja lapsed ootavad hinge kinni pidades teises toas, millal nad saali tohivad astuda — juba mineval ööl nägid nad und suurtest suhkrupupedest, oravatest, lõvidest, jänesest, kes vankris sõites hoobilt kutsar ja trummimees on, koertest, kes hauguvad, nagu pürjermeistri mops või veel paremini.

Üksi noorel ilusal Klasingi lesel on igav. Kui noored lesed igavust tunnevad, siis on nendel meheleminek mõttes, — noh, kus ta jääb siis!

Kenamas ülikonnas oli ta sohval aset võtnud ja ootas siin. Valge tanukene asus nii


93