Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/24

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

sinule ei mühise! Ja vaata, kas sul lubagi on sääl olla. Istuta mets ise, siis istu sisse. Minu oma on ainult isamaa mälestus, mitte ta annid. Mitte ta tulevik!


Istun mere kaldal. Ära laineta, laine, et sa vahest mitte minule ei laineta! Ära sära, päike, ta pinnal, et sa vast mind ära ei riku! Et ma vast nutma ei hakka ja pärast nutust pahuraks ei lähe! Ilus meri, ära meelita, ära ahvatle, kodumaa meri! Meie ei tohi nõnda öelda, meie ei tohi nõnda olla! Mul ei tohi kodumaad olla. Kodumerd. Meri, ära meelita, meri, ära haava mind!