Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/54

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

bad valu pärast Riksi turja, kui oleks tema hammustanud.

See ei jätnud vastust võlgu. Koerad ühekangused! Kärin ja ulumine otsatu — karvad lendasid, vastased väherdasid, lahing oli kole. Kui pererahvas nad ära lahutas, jooksis üks küüni, teine riida alla.

Siin magati kaks päeva ja parandati muhkusid.

Siis tuli Riksi välja, tuli ka Raksi. Aida ukse ees said verised sõbrad esimest korda jälle kokku. Mõlemad liputasid saba ja nuusutasid teineteist:

„Raksi, ega me sellepärast vihased ole?“…