Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/95

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

hää olla. On inimene vähem kuri selle läbi, et ta pärast hää on, või on kurat vähem kurat selle läbi, et ta kunagi petetud ei taha saada ega ilmaski „hää“ olla? Hää ollakse teise kulu pääl. Aga maa pääl ei saa keegi hää olla, sest maa pääl maksab kõik raha…

Kas kurat on rohkem kurat kui inimene, või inimene rohkem kurat kui kurat?

„Kurat!“ ei tee kunagi hääd, aga kus oleks nüüd näha, kus tõesti kurat ise kurja oleks teinud?

Oh, nad on ta ära laimanud, tema, enese kuradi. Maailm on läbi ja läbi hää, mis sääl paha on, see on aina kuradi süü.

Mis peaks maailmast saama, kui mitte kuradi nahk ta pattu ei kannaks.

Kirikhärra… Sõima kuradit, ja leivakannikas paraneb. Ja kuradi sõim toidab ausasti.

Ja sellep on tema, kurat, nõnda kurb. Ta nägi kord, kuis tema ise küünla leegist välja ronis ja kuradiks sai. Tema nägi, mis tehti Egiptuses, Nineves, Babülonis, Siinail, Kolgatal. Nad ei saanud „edasi“, need inimesed. Muudku õnne ja õnne! Hääd ja hääd! Ta pidi naeratama inimeste pärast; ta teadis, et nad asjata vaeva näevad, hää kukub küliti, saab temale, kuradile. Ja temal on isegi nii palju tööd.

Kui aga, kui aga mul paha oleks,
küll siis hää eespool tuleks, —


muidu:

Kui aga, kui aga hää mul oleks,
küll pea, peagi paha mul tuleks.


95