Lehekülg:Kollid Bornhöhe 1903.djvu/106

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

106

Kirikust läksiwad Birjusin ja Jostson raekotta, kus pristawil kohtu liikmetega lühike läbirääkimine oli. Tagajärg oli see, et Langbergi tapmise asja eeluurimine täiesti Birjusini hooleks jäeti. Sõbrad juhtisiwad sammud Langbergi maja poole. Birjusin tahtis oma abilist ja linnawahtisid kaasa wõtta, aga Jostson seisis selle wastu, üteldes: „Meil on kõige suuremat ettewaatust waja. Mida wähem wõõraid silmi ja kõrwu meie ümber on, seda parem. Mõtle, et meil pääle mõrtsuka ülesleidmise weel teine ülesanne on: süüta inimest walekahtlusest nii pea kui wõimalik wabastada.“

Birjusin nikutas pääd. Nad peatasiwad Langbergi maja wärawa ees. Kui pristaw jalgwärawa lukku Langbergi kambrist wõetud wõtmega lahti keeras, pani Jostson tähele, et wõti wäga kergesti käis, ja ütles: „Mõrtsukas on lukku kahtlemata õlitanud, sest ma mäletan, et wõti kangesti kriiksus, kui Leena mind esmaspäewa õhtul wärawast wälja laskis. Ma ütlesin juba, et Timm seltsimajas järele tehtud wõtmest rääkis ja noort Pohligi asjata aitajaks kutsus. Wist on ta enesele wõtme ka ilma Pohligi abita muretsenud.“

Kui Jostson Langbergi kambrisse astus, jäi ta pilk kõige esmalt akna pääle seisatama.

„Waata,“ ütles ta Birjusinile, „selle ruudu taga arwasin ma kord wiirastust nägewat, aga nüüd usun kindlasti, et säält elus inimene sisse wahtis. Kahju küll, et mul seda kindlat usku siis weel ei olnud. Oleksin ma onu hoiatanud, siis oleks jäle kuritöö wahest tegemata jäänud.“

Kamber ja majakraam oliwad weel eilse otsimise läbi sünnitatud olekus. Põrandale läbisegamini loobitud asjade hulgast otsis Jostson kõige päält Wana Testamendi üles. Raamat oli wanaaegne, suure kirjaga ja wäga kehakas.

„Ma mäletan eestlaste juures Wana Testamenti ikka terwe piibliga koos näinud olewat,“ tähendas Birjusin. „Kust see tuleb, et ta siin lahus on?“

„Seda küsisin minagi, kui onu juures elasin,“ ütles Jostson, „ja pidin mitu korda küsima, enne kui seletuse