— 108 —
aita, wõttis wäikse noosi turjale ja rändas kodu poole.
Wanal puugil wili toodud, noorel mitte midagi.
Peremees annud seda nähes wanale weel suurema õiguse ja weel paremini süüa kui enne. Noor aga olnud nüüd weel wigasem kui wana.
17.
Tulihänna kinnipüüdmine.
D. F. Roosipuu Waiwarast.
Korra elas ühes külas rikas mees. See ei sallinud, et keegi muu nii rikas oleks kui tema. Ta wara kaswis päew päewalt. Keegi ei saanud külas aru, kudas ta nii rikkaks sai.
Rikka mehe ligidal elas üks külamees ka üsna jõukasti. Selle juurde läks rikas ühel õhtul. Rääkis seal ühest ja teisest. Ütles wiimaks: „Lähme õige ka sinu wilja aita waatama, kui suur su saak tänawu olnud!“
Läksiwad waatama. Rikkal kohe nõuu peetud: seda wilja tarwis ära tuua.
Rikas läks koju. Hüüdis tuppa minnes: „Kissa wantka, tule parsilt maha! Mine täna õhtu naabrile wõeraks. Ma tulen praegu sealt. Tall on salwed wilja täis. Too sealt nii palju, kui korraga jaksad tuua!“
Tulihänd aga wasta: „Ma ei ole täna weel
