Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/18

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 17 —

leiame, seal on need alati wõeraste käest laenatud. Weel enam maksab seesama ütlus aga kolme ääleta tähe kohta. Meie esiwanemad kuulsiwad Skandinawlaste suust skrati sõna. Seda ei wõinud nad muidugi wälja rääkida, see oli neile liig raske. Skratist tegiwad nad siis krati ja mõned kratist koguni weel rati. Seda wiisi kannab tule haaga lendaw waim meie rahwa suus järgmisi nimesid: kratt, ratt, aga ka krätt, krett, rett, ehk koguni raha rätt. Kreti wõi reti nimi sündis küll wist seda wiisi, et meie esiwanemad Noarootslasi skrati nime kuulsiwad skretiks teinud olewat, kellest esiwanemad siis omalt poolt kreti, reti ja kräti tegiwad.

Et kratt esiotsa tõesti skratt olnud, s. o. et kratt skrati sõnast sündinud, selle poolest ei pruugi me sugugi kahe wahel olla. Skrati tuntakse nii hästi Slaawi kui Germania keeltes ja ikka algab nimi s-tähega. Russwurmi seletuse järele[1] leiti ju wanas Saksa keeles scrato, scrat ja tähendas karust looma. Sloveni keeles on shkrat, Poola keeles skrzot, Böömi keeles skret = maja waim. Wanas põhjakeeles tähendas skratti nõida, aga ka kurja waimu. Seda nime kandis ka üks kuulus nõid Eywind Kelda, keda kuningas Olaf Tryggwason ära laskis tappa. Kudas arwatakse, on krati sõna juur Wene sõna „скрыть,“ mis peitma, warjama, warjul hoidma tähendab.[2]

  1. Eibofolke, 378.
  2. Hanusch, Slavische Mythologie. 1842.