Lehekülg:Kui Anija mehed Tallinnas käisid Vilde 1903.djvu/172

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

171

Kuum, punane, woolaw weri äratab inimlikus põues sellesama kiskja elule, mis alkoholi-kihwtki. Ja nõnda elas wäheste hinges inimene, kes neile ütles: Need siin on sinu wennad, nad kannatawad walu, sa pead nende peale halastama! Need wähesed hoidsiwad õnnetumate kaenla alt kinni, sammusiwad nendega pikkamisi ja ettewaatlikult edasi, lasksiwad neid wahete-wahel puhata, hinge tagasi tõmmata, walu üle kaebada, wabalt ägada… Teised sellewastu, keda alkohol toorestanud, tundsiwad lõbu, langenud wendadele weel jalahoopisid anda, nende walu suurendada, nende hädamõetu täiendada.

Enam kui üks kord tahtis keewawereline sakslane niisugusel puhul piinaja kallale karata. Aga Mathias Lutz oli waheajal kainemaks saanud ja hoidis teda tagasi. Oli siis weel ühte ohwrit waja! Soldatitel oliwad püssid seljas, mille raudne tikk wõi tinane laeng pealekippuja armuta maha oleks sirutanud, Mathiase ainus tung oli nüüd, oma isa teiste seast leida. Wist oli aga see esimeste seas minema wiidud, sest nad jõudsiwad juba Narwa uulitsa lõpule, ilma teda kuskil silmamata.

Teel püüdsiwad talupojad soldatitele ärdal palwel selgeks teha, et neil kõigil hobused linnas on, ilma kelleta nad ju koju ei wõiwat minna — lastagu neid ometi hobused korteritest ära tuua! Nende palwet ei pandud tähele. Kadrintali kaugemal serwal, kus meri maantee äärt niisutab, peatasiwad waljud wahid. Siin wisati need, keda ainult toetades ja tõugates edasi weetud, lihtsalt maantee peale maha. Koristagu neid sealt, kes tahab! Soldatid ise pöörasiwad linna poole tagasi, kui nad wabaks lastud wangisid rusikatega tagasitulemise eest ähwardanud.

Siin maantee ääres tekkib kõige pealt haawatute leer. Nõrgemad langewad walu pärast kummuli liiwa peale ja