181
Parun Ungern-Sternberg wihastas meeste nõudmise üle ning kostis lühidelt: Seadust ega kergendust tema käest ei saa. Kes rahul ei ole, mingu linna kuberneri juurest õigust otsima. Kui wiimane nende nõudmise õige leiab olewat, siis wõtwat ta oma käsu tagasi.
Selle wastusega lahkusiwad peremehed paruni juurest ja pidasiwad isekeskes nõuu, mis nüüd teha — kas paruni nõuuande järele linna minna wõi mitte. Nad jõudsiwad otsusele, teekonda kuberneri juurde ette wõtta, et omale uue seaduse kohta selgust muretseda. See otsus oli seda enam põhjendatud, et paar peremeest, Willem Känd ja Mikk Jalakas, teistele teadsiwad rääkida, nad olla Tallinnas hiljuti mahti saanud uut seaduse-raamatut wähe sorida, ja sellest leidnud nad tõeste abiteo kohta kergendawaid paragrahwisid.
See oli reedene päew, mil peremehed oma otsuse tegiwad. Laupäewa hommikul ilmub talitaja Jaak Mätlik ja annab imelikul wiisil kindla käsu: kõik peremehed, kes tegu teewad, peawad pühapäew linna minema uut seadust wastu wõtma. Mõnede tõenduse järele lisanud ta koguni juurde, kes käsku ei täitwat, saada „magaskis“ wiis hoopi ja maksta rubla trahwi! Kas talitaja selle käsu omast peast andis wõi ise käsku täitis ehk sellekohase näpunäite järele tegi, see ei saanud kindlaks. Niipalju on teada, et Jaak Mätlik, kes kolmat aega ametis, mõisale truu, alandlik ja meelepäraline talitaja oli. Ainult aimata wõiks wahest, kellel ja mispärast soowitaw oli, et kõik peremehed linna läheksiwad.
Mindigi pühapäewa hommikul Tallinna poole teele.
Anija meeste nõuust oliwad mitmed peremehed ümberkaudsetes waldades kuulda saanud, ja et neid just seesama king pigistas, siis heitsiwad nad esimeste kilda. Nõnda mõned Kurisoo talupojad, nõnda ka Konna Jaak. Wiimane
