Lehekülg:Kui Anija mehed Tallinnas käisid Vilde 1903.djvu/355

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

354

teatas leht edasi — „toodi kohe, kui poeg ta ööwahtide ja teenijate abil korterisse toimetanud, linna tublimad arstid. Paraku on elatanud herra olek — kui mitte lootuseta, siis ometi hädaohtlik. Mõrtsuka löögiriist oleks ta kahtlemata sedamaid surnult maha sirutanud, kui mitte wiltkübar õnnetuma peas hoobi raskust poleks wähendanud. Siiski on löök paruni herra pealuust — õnneks mitte kardetawast kohast ja mitte laialt — läbi tunginud. Neli osawamat arsti on iga päew teda rawitsemas ja waheldamisi walwamas; ühtlasi on Tartust kaks arstiteaduse professori telegrahwi teel kõrgeste auustatud haige juurde kutsutud, kes waheajal kiirpostiga wist juba paigale on jõudnud.“ — Siis järgnes lehes „jõleda, nurjatuma kuritöö kahetsemisewäärt ohwri“, parun Adalbert Riesenthali kohta järelhüüde-laadi ülisoe ja üli-auustaw tundmuste-awaldus. Selles kiideti paruni tüdimata tegewust ja enesesalgamist maa omawalitsuses ja paljudes auuametites, tema õiglast, aatelist, kõrge waatega meelt läbikäimises omasugustega ja ta isalikku heldust ning lahkust alamate, iseäranis oma teenijate ja talupoegade wastu. Ta olla eeskujulik isa, truu abikaas, auus, usaldusewäärt sõber. Tasumata kahju sündida seltskonnale ja kodumaale, kui Kõigewägewam selle jumalakartliku, kombelikult laitmata, karakteri-kindla riigikodaniku ja kallimeelse inimese-sõbra oma juurde kutsuks…

Ka noore Riesenthali peale, kes nagu Jumala ime läbi jultunud metslase tapariista alt peasenud, mõeldi kirjas meelitawate sõnadega. Ta olewat inimliste ja seltskondliste wooruste poolest kõigiti oma isa teisend. Kui tubli põllumees ja helde käega rahwasõber olla ta juba nüüd, oma õitswal noorusel, laialt tuttaw ja lugupeetud. Jumala käsi ise hoidnud teda ta armsale perekonnale, ta noorele õnnelikule abikaasale, ta tänulikkudele talupoegadele alles, mille eest taewast Isa mitte küllalt ei jõutawat tänada.