Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
MARGUS
(on Tiinale näkku waadanud, südantlõhestawalt):
Tiina!
JAANUS
(kohkunult, nagu Marguse hüüu wastukaja):
Tiina!
MARI
(ahastades):
Tema! Ikka tema!!
WANAEMA
(ägades):
Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal!
MARGUS
(Tiinat kandes):
Oh Jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl murdub) mina olen sinu tapja!
TIINA
(pääga jaatades):
Jah! Ma tänan sind, Margus!
MARGUS
(on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes, meeleheitlikult):
Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud weel küllalt, nüüd olen ma sind ka weel püssiga lasknud!... (Nutab.)
