Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/102

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



MARGUS
(on Tiinale näkku waadanud, südantlõhestawalt):

Tiina!


JAANUS
(kohkunult, nagu Marguse hüüu wastukaja):

Tiina!


MARI
(ahastades):

Tema! Ikka tema!!


WANAEMA
(ägades):

Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal!


MARGUS
(Tiinat kandes):

Oh Jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl murdub) mina olen sinu tapja!


TIINA
(pääga jaatades):

Jah! Ma tänan sind, Margus!


MARGUS
(on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes, meeleheitlikult):

Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud weel küllalt, nüüd olen ma sind ka weel püssiga lasknud!... (Nutab.)