Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/18

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


PERENAENE:

Mul ju teie jaoks leem pajas soe.


PEREMEES:

Ei meile ole waja midagi. Meie olime õemehe pool sees ja oleme küla hääd saanud.


PERENAENE
(wõtab paja koogu otsast, toob leiba, tõstab kopakese sisse leent ja paneb ahju kõrwale pingi pääle):

Tule, wäikene külaline!

(Laps waatab temale korra tänulikult otsa, wõtab siis ahnelt leiwatüki ja lusika ja hakkab suure isuga sööma, ainult wahete wahel hiilgawate silmadega ringi waadates.)


PEREMEES:

Kuidas tal toit läheb !


PERENAENE:

Kes teab, kunas ta wiimati iwaraasu suhu sai!

(Wäikene waikus. Kõik waatawad rõõmsalt, kuidas laps aplusega sööb).


MARGUS
(jalad harkis, isa otsa waadates):

Kas see siis nüüd meile peab jääma wõi?


PERENAENE
(nagu tõrjudes):

Sellepärast siis nüüd kohe meile.