Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/20

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


PEREMEES:

Küll sa homme kõnelema hakkad. Roni nüüd ära ülesse ahju pääle, sääl on sul soe magada.

(Laps ei wasta ikka midagi, kaob kartsat mööda ahju pääle, kus kõik wagusi jääb.)


PEREMEES:

Noh, Margust, Manni, minge ka ära põhku.


MANN:

Mina pelgan!


PERENAENE:

Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme.

(Lapsed kaowad tahakambri. Jaanus on enese riidist lahti wõtnud, et koikasse kasuka alla pugeda; wanaema ehib ka magama minema.)


PEREMEES
(tõmbab korraks ukse lahti ja waatab õue):

Tuisk ja sadu on järele jäänud, tähed sirawad taewas...


WANAEMA:

Sest et waenelaps omale paiga leidis!

(Peremees ja perenaene on mõtetes ja waatawad salakesi üksteise otsa.)


PERENAENE
(murelikult):

Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan?