Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
PEREMEES
(kõrwale waadates):
Jah, mis peab saama! Wõi minagi tean. Mis südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte wälja saadad!
PERENAENE
(wähe aja pärast):
Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid küllalt!
PEREMEES:
Jah, eks neid ole oma jagu! Kui kisuks kewadel kütist ja teeks tüki uut maad juure... ?
PERENAENE:
Jah, kui teeks, — ei tea mis mõis ütleb!
PEREMEES:
Mis see mõis! Orja hingekene tuleb juure. Aga — eks selle üle wõi nõuu pidada, kui uni maetud. Wõib olla, paneme kewadel Manni seltsi karja? Margus kuluks mulle juba äkke taha ja kergema töö juure põllule ära.
PERENAENE
(Õhates):
Kuidas me wotame nõia lapse oma laste hulka!
PEREMEES:
Nõia wõi mitte nõia! Kes meile ütleb, kui suur nõid ta oli wõi ei olnud! Tema suu
