Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/7

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



PERENAENE:

Ah latseke, mis sa nõnda palju küsid.


(Sõtkub woki jälle wurama. Margus oli selle aja sees wokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.)

MANN
(kilgates ja sawikult maha karates):

Oh kui ilus! Näin waata, kui ilus!


PERENAENE
(pahaselt):

Oi sina wallatu, kas ei ole käest ära! No oota, kui isa koju tuleb!


WANAEMA
(60—70 aastane poolpime eidekene, wana, paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette — astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama):

Kellega sa tõreled?


PERENAENE:

Margusega! Tulise söe pani wokiratta wahele!


WANAEMA:

Ära tee, pojake, süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma woodiääre pääle.) Mis sa's ka pühapäewa õhtul selle wokiga jahid!