Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/72

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



MARGUS:
(piinatud, ei wasta midagi).

WANAEMA:

Kui sa alles wäikene olid, Margus, kui sul midagi waja oli, wõi sa midagi teada tahtsid ja teistel ei olnud sinu jaoks aega, tulid sa alati minu juure! . .


MARGUS
(soojalt):

Sinu juure tuleme ju kõik, wanaema!


WANAEMA
(pääd raputades):

Ei, pojakene, kõik te ei tule. Sina ei tule! Sul ei ole mulle ammu midagi ütelda olnud!


MARGUS
(kehitab õlasid, kurwalt):

Mis ma sulle ka pidin ütlema, wanaema, mis sa ise ei tea!


WANAEMA:

Jah! Wanaemal ei ole küll enam silmakesi, kae pani neile kaane pääle, aga wanaema näeb siiski! Enam weel kui enne, kõik mis sünnib ja kuidas on! Wanaema näeb ka sinu südamesse, pojakene!