JAANUS
(naerdes):
Sa oled ju Mari wastu õige wiisakaks hakanud. Räägiti ikka, et sul tõistre-Anuga tõsi taga pidi olema...
MÄRT:
Sooh, wõi räägiti? Noh, siis üks tee ja kaks asja. (Naerdes:) Jaa, eks pea enese ette hoolitsema, ega mind siia Tammarule ju sinu kombel raudwaraks ei jäeta. Siin oled sina taluisa ameti pääl, ega sind siit enam wälja kangutada saa. Minu jalgade all weel mitu tuult.
JAANUS:
Soo, wõi üks inimene ka minu pääle kade! — Jah, eks ma ole siia peatama jäänud, wõib olla jään weelgi, kui talurahwas mind — mahamatta tõotawad.
MÄRT:
Ei maksa sinu pääle kade olla ühtigi. Jaa, kui talurahwas sulle selle pika teenistuse eest ka sauna kõrwale kambri üles oleksid löönud ja sinu naesele-lastele seadinud, siis ehk wahest oleks kade olla maksnud, nõnda aga...
MARI
(kuiwalt):
Wõi talle küllalt seda ei ole pakutud, juba ennegi, wana peremehe ajal. — Temast nüüd saab!
