Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/96

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


WANAEMA
(wähe aja pärast):

Mul on nii halb täna, niisugune waew — nagu waritseks jälle kuskil midagi, millest mööda ei pääse, mille wastu ei saa! Et Margus ometi tuleks!


JAANUS:

Jah, täna nad wäljas on, hoonete ja õueaedade ümber hulguwad! — Waadata õige, kas ei näe ja kuule midagi. (Wõtab kübara, tahab õue minna.)


MARI
(õhinaga kambrist tulles):

Mine õige õue, Jaanus, sul on enam jugust! Sääl nagu on keegi...


JAANUS
(hakkab uksepulgast kinni, sell silmapilgul lendab uks ise lahti).

MARGUS
(püss käes, astub üle läwe. Jaanusele):

Noh?


JAANUS:

Ei midagi, tahtsin õue minna. — Ma wõtan su hobuse lahti.


MARI
(rõõmsa elawusega):

Said ikka weel eluga tagasi? Ei tulnud hundid sulle kallale?