Lehekülg:Lord Jim. Conrad-Tammsaare 1931.djvu/348

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

rasked päevad. Korraliku ja rahuliku elu ühiskondlik ehitis, kus igamees oli homses päevas kindel — see Jimi kätega püstitatud hoone näis sel õhtul olevat valmis kokku varisema verest auravaiks varemeiks. Vaesemad inimesed põgenesid juba metsa või mööda jõge ülespoole. Hulk kõrgema klassi liikmeid arvas tarvilikuks minna radžale oma lugupidamist avaldama. Tunku Allangi poisid irvitasid ja pilkasid neid halastamatult. Vana Tunku Allang ise, kes oli hirmust ja kahklusest peaaegu arust ära, püsis kas sünges vaikuses või sõimas külastajaid ägedalt, et nad julgevad tulla tühjade kätega: võõrad lahkusid väga kohkunult; ainult vana Doramin hoidis oma kaasmaalased koos ja pidas oma taktikast vääramatult kinni. Istudes postaia taga toolil nagu troonil, ta andis oma käske madalal, tumedal, põriseval toonil, jäädes liikuvate kuulujuttude keskel liikumatuks, nagu oleks ta kurt.

„Pimedus langes, varjates kõigepealt surnud mehe keha, mis lamas väljasirutatud kätega, otsekui oleks ta maapinnale naelutatud, ja siis vajus keerlev öökumm vaikselt üle Patusani ning tõi rahu, puistates lugematute maailmade sära Maakerale. Jällegi leegitsesid avatud linnaosas mööda ainukest tänavat suured tuled, näidates paiguti oma helkivas valguses katuste püstjooni, punutud seinte katkendeid selgitamatus segus ja siin-seal mõne onni tervenagi, mis asus mustade triipudena seisvate kõrgete postide rühma otsas; ja kogu see eluhoonete rida, paistes täppidena hõljuvais leekides, näis kõverdunult liikuvat jõgepidi üles sisemaa pimedusse. Suur vaikus, milles hääletult mänglesid üksteise taga seisvate tulede helgid, ulatus pimedusse mäejalal; kuid teine kallas, mis üleni pime, peale selle ainukese tule ümbruse, mis põles kindluse ees vastu jõge, saatis õhku kasvava mürakõma, mis võis tekkida paljude jalgade tüminast, hulga häälte suminast või väga kaugest kose kohinast. Just siis, tunnustas mulle Brown, aimanud ta, pöörates selja

348