— 133 —
mete wahelt tikkusiwad jämedad piisad wälja, mis palgeid mööda alla weeredes paaris kohas, nagu teed küsides, peatasiwad.
Need pisarad läksiwad Jensile südamesse. Tal polnud mitte tähelepanemata jäänud, mäherdusi pilkusid Karen igal pool, kus nad publikumi seas liikusiwad, teiste naisterahwaste riidelisele ehtewärgile osaks laskis saada, kuda ta, kui Dagmar Spreckelsen oma uue, moodilise, ehk küll odawa suwekleidiga esimest korda rattal istus, paariks tunniks jutuhimu kaotas ja missugust ülemäärast rõemu ta wäikese poolteisekroonise hõbebroshi üle tundnud, mille Jens talle ta kuueteistkümneaastaseks sünnipäewaks, 21. märtsil, oli kinkinud. Jens märkas ka, kuda ta oma pestud õlgkübarale uue wärwielawa garniturikesega, pestud pluusikesele ja bentsinist lehkawale körtsikule uute ja wast natuke üleliigsete lindikeste ja paelakestega wärskust püüdis anda. Ka kandis ta oma frisuri eest moodikohaselt hoolt — see ei maksnud ju midagi —, ja ta paigatud saapad oliwad eeskujuliselt wiksitud — see ei nõudnud ka suuremat kulu. — — Jens mõistis tema kurbtust. Niisugune ilus, niisugune piltilus tüdruk! — Ja et teda mõistis, siis kukutas kaastundmus ta niisama suure haleduse sisse, ning sellel wedelal, nõrguwal südameolul ei saanud ta teisiti, kui maksis usaldust usaldusega ning paljastas mõrsja ees ka oma perekondlise saladuse, kuna tal endamisi sugu häbi oli, et nõrk naisterahwas kõlblise julguse poolest temast ette jõudnud.
Teadmataks jäi nüüd, kui palju Karen tema walu, tema tragiklist seisukorda mõistis, aga kindel on, et nad lõpuks teineteise kaela langesiwad, põse põse wastu surusiwad ning tüki aega wõidu pisaraid walasiwad. Ja Jens nuuksus Kareni pehme, walge kaela peale, mida ta nii wäga armastas:
„Meie kaks õnnetumat tahame surmani kokku hoida!“
Ja Karen kinnitas Jensi karmide, pisut käheras juukste sisse:
„Surmani, jah surmani tahame kokku hoida!“
Ning midagi sarnast tõotasiwad nad endile ikka, kui nad üksinda olles, oma koduse wiletsuse üle pehmeks saiwad, mis suwe jooksul mõndagi korda juhtus ette tulema, sest sel-
