— 159 —
siiski Jensi tähelepanemist, ja nimelt seeläbi, et ta ema kui ka poega ainult tumma käeandmisega, teretas ning istetki wõttes weel edasi waikis.
„Sa näikse ju ka täna püha pidawat?“
„Ja, lõunast saadik.“
„Põhjus?“
Rasmussen wiiwitas wastusega. Tõmmu nahk tema muidu üsna rahulise näo peal seisis isewärki pingul ja ta kokkupigistatud huultest noore läikiw-musta habemeorase all jooksis midagi tuksatawat wargsi läbi.
„Ma näen, et teie Arnoldseni trikoowabrikus sündinud õnnetusest weel midagi ei tea,“ algas ta siis mahalöödud pilgul ja kuiwal toonil. „Täna kell pool üksteistkümmend enne lõunat on wabriku uues osakonnas, mille hoone paari nädala eest walmis sai, üks majakord sisse langenud. Surnuid kolm, wigastatuid wiis. Surnute seas on ka Dagmar Spreckelsen.“
Teade kopsatas mõlemale pealtkuulajale nii järsult pähe, et neil ainult silmadest ehmatusehüüe tungis.
„Töölised pannud juba tunaeila ja eila tähele, et lakke kahtlasi praokesi tekkinud ning siit ja sealt pisut krohwi maha pudenenud“, jutustas Holger edasi. „Keegi neist teatanud seda kontoris, kuid herra Marten Arnoldsen wastanud talle: Waadaku aga järele, kas ta oma ülemine kord mitte pudenema ei hakka! Ikka ja alati see erutaw tondinägemine tööliste poolt! Hoonega olewat tarwilised raskuseproowid ära tehtud, enne kui ta kõlbulisena ametlikult tarwitusele wõetud — jäetagu teda siis niisuguste ilmatarkustega tülitamata! — Kakskümmend tundi hiljem kukkus lagi sisse.“
„Dagmar! Wäike naerja Dagmar!“ sosistas Jens Nielsen, aineti õhku wahtides.
„Ma käisin teda waatamas. — Ei ma tundnud teda ära. — Tal ei olnud enam silmnägu! — —“
Holger Rasmussen oli üles tõusnud ja kõndis korra edasi-tagasi. Äkitselt wiskas ta enese selili Jensi sängi, ja nüüd järgnes midagi kohutawat. Krambid kiskusiwad ta keha kokku, ta käed rusikasse. Silmamunad tikkusiwad tal walendades pealuu seest wälja ja suuäärtele ilmus werine waht. Siis hakkas ta lõõtsutama. Ta lõõtsutas nagu wihane wõitleja liig tugewa waenlase küüsis. Ja metsik lõõsk, mis ta hinges mässas, pani ta wabisema pealaest jala-warwasteni.
