– 104 –
enam lõune poole. Kui Liiwi sõjawägi Tirsenis oli löödud, tungisiwad wenelased rööwides ja laastates kuni Riialinna juurde. Kümme lossi kust ordo rüütlid wenelaste tulekut kuuldes ära lippasiwad, pisteti põlema (nende hulgas oliwad ka Smilten, Shujen, Niitau, Lemburg, Jürgensburg ja Rodenpoiss). Pääpiiskopp ja Kettler põgenesiwad Riia wallide taha warjule. Jaanuari kuu lõpetusel 1559 tuli Wene sõjawägi Riialinna wärawate ette, kus ta kolmeks päewaks paigale jäi, ilma et linna kallale oleks kippunud. Selle pääle läksiwad wenelased Kirhholmist, Ükskülast ja Lenewardist läbi Kuramaale ja laastasiwad Selburgi, Bauske, Dobleni ja Miitawi ümberkauduseid maid. Kui wenelaste kõrwu see walesõnum tungis, et Preisimaalt suur sõjawägi ordole appi tuleb, läksiwad nad rohke saagiga koju tagasi.
6. Sõja edasiwältus.
Kettler, kes selgeste ära tundis, et wenelased sõjaga enam nalja ei mõista, läks 1559 isi Krakausse Poola kuninga Sigismund II. Augusti palwele. Kui muu asi enam ei aidanud, tahtis ta Poola kuningale mõne maatüki pandiks anda, et see eest tarwilikku abi saada. Sigismund August wõttis Liiwimaa asja kuulda ja kutsus juuni kuu sees 1559 riigipäewa Wilna kokku, kuhu ka Liiwimaa sakslasi paluti tulla. Selsamal ajal oli ka Augsburgis riigipäew ja et Liiwi ordo sest saadik kui Plettenberg Saksa würsti seisusesse wastu wõeti, Saksa riigipäewast osa wõis wõtta, läkitas Liiwimaa ka seekord ühe woliniku, Riia majakomturi, sinna. Sellele wisati Augsburgis ette, et Liiwimaa ial riigi hääks maksnud ei ole, waid ennast alati seega on wabandanud, et ta kõik raha wenelaste wastu wõideldes ära kulutab. Ka öeldi, et Liiwimaal üksnes Westfali mehed kõrgemaid ametisid saada. Nüüd olla aeg, kus Westfali rahwas aidata wõida. Ometi laskis keiser Hispània, Inglis, Rootsi, Daani ja Poola kuningale kirjutada ja käskis neid Liiwimaad aidata. Wiimased kolm mõistsiwad keiserlikku kirja isieneste kasuks pruukida; kui nad hiljem Liiwimaale tuliwad, wabandasiwad nad endid sellega, et keiser neid seda teha olla käskinud.
Augusti kuu sees 1559 andis Fürstenberg meistri-ameti täiesti käest ära ja läks Wiljandisse, mida Liiwimaa kõige kindlamaks lossiks peeti ja kus ta wiimased elupäiwi rahus lõpetada tahtis. Endist abilist Kettleri nimetati sedamaid ordomeistriks, mis temale Wilnas rohkem au andis, nõnda et asi sääl palju parem läks kui Augsburgis. Poola würst Radziwil tuli 1559 selle seletusega
