Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/109

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 109 –

kas Poola ehk Rootsi kuninga alla peawad heitma; Magnuse pääle ei mõtelnud keegi enam. Et rootslased ewangeliumi-usulised ja kanged kaubaajajad oliwad, jäi Poolamaa mõttest maha. Rootsi feldmarshall ehk ülem sõjapäälik Horn tuli märtsi kuus 1561 saadikutega ja mõne sõjalaewaga Tallinna all maale ja hakkas Eestimaa mõisnikkudega ja Tallinnaga kaupa tegema. Feldmarshal Horn piiras Tallinna lossi ümber, mida tuttaw Altenbockum Poola sõjameestega weel ordo käes hoidis. Et Altenbockumil sõjamoon puudus, pidi ta wastupanemist järele jätma. Tallinn oli nüüd walmis Rootsi walitsuse alla heitma; Harju ja Wirumaa ei tahtnud Tallinnast lahkuda, waid sedasama teha. Kui Järwamaa, mis Waldemar II. ajast saadik (1237) Liiwimaa juure loeti, seda kuulda sai, oli temal ka seesama nõu, mis naabritelgi. Mai kuu sees 1561 läksiwad Tallinna saadikud Miitawi Kettleri juure, et Eestimaa rootslaste allaheitmist ordomeistrile teada anda. Kettler, kes ise haige maas oli, katsus oma saadikutega Eestimaa rahwale teist nõu anda. Ka Magnus kirjutas Tallinnale ja tuletas wana sõprust Daanimaaga meele, aga kõik ilmaasjata: allaheitmise kirjad kirjutati 4. juunil 1561 alla. Selsamal päewal wandusiwad Eestimaa mõisnikud ja kaks päewa hiljem Tallinn Rootsi kuningale Eerik XIV. truuduse wande.


9. Liiwi ja Kuramaa saawad 1562 Poola ülema walitsuse alla.

Kõik kolm Eesti, Liiwi ja Kuramaa enestele himustajat, Wene, Poola ja Daanimaa oliwad rootslaste waheletulemise ja Eestimaa allaheitmise üle hirmus wiha täis, aga ei julenud ometi mitte waenlikult rootslaste wastu wälja minna. Wenemaa tegi Eerikuga kahe aasta pääle rahu. Poolamaa, kes sõda Wenemaaga ette ära nägi, katsus Rootsimaaga Wenemaa wastu lepingut teha. Poola kuningas Sigismund II. August kartis, et naabririigid wõiksiwad wahele tulles Liiwimaa enestele saada. Ta nõudis nüüd, et terwe Liiwimaa Poola ülema walitsuse alla heidaks, kui rahwas edespidi Poola poolt weel mingisugust abi nõuab. Kettler, pääpiiskopp ega Liiwimaa seisused ei wõinud enam midagi selle wastu, sest maa oli juba Poola sõjawäe läbi, kes pandiks antud lossides aset wõtnud, Poola kuninga Sigismundi wõimuse all. Üksi Riialinn, kes oma kindlate müüride ja rahwa wabaduse armastuse pääle lootis, tegi takistust. Septembri kuus 1561 tuli würst Radziwil kui Sigismundi wolinik Riiga, et Liiwimaa seisustele täielikku Poolamaa alla heitmist ette panna. Kettler ja pääpiiskopp